Uutest koloniaalvõimudest tõusis juhtpositsioonile Holland. Hollandlased tõrjusid portugallased välja Tšeilonilt, Malai poolsaarelt ja Indoneesiast. Kagu-Aasia saarestikus jäi Portugali valdusesse üksnes Ida-Timor. Hollandlased haarasid portugallastelt endale ka Aasia sisekaubanduse korraldamise. Aastatel 1641–1859 oli Hollandil ainuõigus kaubelda Jaapaniga. Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalpolitiika erinevused. Kodumaalt tõid prantslased kolooniatesse kaasa suurmaaomandile tugineva feodaalpõllumajanduse. Veerand kolooniate haritavast maast kuulus katoliku kirikule. Just prantslased alustasid neegerorjade toomine Aafrikast Põhja-Ameerikasse. Samas säästeti sellega indiaanlasi, kelle suhted prantslastega kujunesid märksa paremaks kui suhted Inglise kolonistidega. Usutunnistuselt jäid Prantsuse kolooniad katoliiklikuks, hugenotte kuninga valdusteks peetavatesse kolooniatesse ei lubatud. Mõisted Lääne- ja Ida-India.
koondumist. 1660.-ndate aastate keskpaigas hõivasid inglased Uus-Hollandi, kus hiljem moodustus kolm osariiki: New York, New Jersey ja Delaware. Inglaste kõrval oli Põhja-Ameerikas suurimad koloniaalvaldused Prantsusmaal: Quebeck St. Lawrence'i jõe ääres, kust avanes hea juurdepääsutee Suurele Järvistule ning kuninga järgi nime saanud Louisiana Mississippi jõgikonnas. Kodumaalt tõid prantslased kolooniatesse kaasa suurmaaomandile tugineva feodaalpõllumajanduse. Veerand kolooniate haritavast maast kuulus katoliku kirikule. Just prantslased alustasid neegerorjade toomine Aafrikast Põhja-Ameerikasse. Samas säästeti sellega indiaanlasi, kelle suhted prantslastega kujunesid märksa paremaks kui suhted Inglise kolonistidega. Usutunnistuselt jäid Prantsuse kolooniad katoliiklikuks, hugenotte kuninga valdusteks loetavatesse kolooniatesse ei lubatud. Alates 17. saj