Maakorraldus
Vaatamata
ostutalu suhteliselt suurele keskmisele pindala polnud kõikide taluomanike olukord siiski
kiira, sest ligi veerand taludest olid alla 10 ha. Talupoegade maakasutus koosnes rendi- ja
ostutaludest, mis moodustasid 55,3% kogu territooriumist. Mõisnike vahetus kasutuses
oli 44.7%.
9
Kokkuvõttes võib öelda, et maaküsimus oli Eesti 1918.a väga terav, maa jaotus
ühiskonna eri kihtide vahel oli äärmiselt ebaühtlane- ühel pool suurmaakasutus 1,87mln
ha maaga, teisel poolel väikemaakasutust 2,32mln ha maaga. Seejuures 2/3 maaelanikest
ilma maata. Taludel lasusid rängad võlad, talunike üldine võlg üle 45mln kuldrubla.
11. 1919. a maareform, sisu, tulemus. (lk 122)
Et maaküsimus oli eesti äärmiselt terva, ootas talurahvas selle võimalikult õiglast
lahendust. Maa oli jagunenud kahte ossa-mõisa- ja talumaaks, kusjuures mõisnike
kasutada olev maa oli maksuvaba, kogu maksukoormus lasus talumaal. Ligi 2/3