Venemaalt (ühine vaimuelu) Futurism sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt ja siis alles hakati kunstiteoseid looma, Väljendati manifestides, kas rahvakogunemistel või ajakirjanduses kärarikka ja mässleva reklaamiga Algatajaks itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti, esimenemanifest ilmus 1909 Pariisis ajalehes „Le Figaro“(pooldajad kutsusid üles olemasoleva kunsti asemel looma uut, ülistades kiirust*suurlinnlikku elutempot*tehnika võidukäiku*masinakultus*, tundeid peeti nõrkuseks(joone rõhutamine püsis alles) Futurismi jagunemine-kaks etappi ESIMENE ETAPP-I maailmasõja eelne, mis algas ajast mil tekkis futurism (1909) ja lõppes I maailmasõjaga (sõda lõhkus futuristide liikumised, osad futuristid olid pettunud sõjas tehnika kasutamisest, teised aga said innustust (tehnika areng, sõjakultused) TEINE ETAPP-I maailmasõja järgne, kus hakati seni kujutavast kunstist
maailmasõja eelsel Saksamaal. Vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Esiplaanil olid inimese sisemaailm ja tema tunded. Võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Ootamatud detailid ja kujundid. NT Bertolt Brecht, Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism- pidi saama tulevikukunstiks, tekkis Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut, ülistasid suurlinnlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärastest lausetest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas Filippo Tommaso Marinetti. Eestis oli Erni Hiir. Kubism- tekkis 20.sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust ja hakkasid kujutama loodust, inimesi ja esemeid geomeetriliselt. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste
Futurismi algataja ja peamine teoreetik on itaallane F.T Marinetti (1876-1944), kes avaldas mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandusest ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemel looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: kiirust, dünaamilisust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakortset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik,
ning kõlbmatu. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. See tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu. Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, mis kajastaks ajasutule iseloomulikku: kiirust, dünaamilistust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärgiks oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Nad püüdelsid ka kogu ühiskonna ümberkujundamisele, selleks tuli alustada keele muutmisest, mis omakorda pidi kaasa tooma mõtlemise muutmise. Sel teel loodeti lõpuks jõuda uue maailmakorralduse kehtestamiseni. Uuteks kirjandus teemadeks olid: tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine