Eesti tööstus
Keemiatööstusest on suur osa koondunud Kirde-Eestisse sealse põlevkivimaardla tõttu.
Keemiatööstus on põlevkivitoodangust kasutanud siiski väiksemat osa -- suurem osa on läinud
Eesti elektri tootmiseks. Põlevkivi kui toorainet vajavate tehaste juurde ehitati Nõukogude ajal ka
muid üksusi, näiteks karbamiidväetise ja ammoniaagitehas, mis kasutas toorainena Siberi maagaasi.
Erinevate valdkondade keemiatehaseid on Kirde-Eestis erastatud lisaks kohalikule kapitalile ka
Vene ja USA suurkontsernidele. Piirkonnas on suurtehased ja põlevkivikaevandused olnud
peamisteks tööandjateks, seda paraku ka Nõukogude ajal Eestisse Nõukogude Liidust toodud
mittepõlisrahvusest elanikele.
Puidu-ja paberitöstus.
Puidu- ja paberitööstuse ning mööblitööstuse toodang on alates 1995. aastast kasvanud igal aastal,
haru stabiilset arengut soodustab kohaliku toorme olemasolu ning pikaajalised tootmistraditsioonid.
Võrreldes 1995. aastaga kahekordistus puidutööstuse osa tööstustoodangus 2000
annaabi.ee 
