suur- ja väike konnakotkas, Fourth level niidurüdi ja rohunepp. Fifth level Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. Soomaal ja selle ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi ka metssiga. Ameerika naarits Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele Click to edit Master text styles ilvesele, hundile ja pruunkarule. Second level Third level Kunagi Soomaa alal arvuka ja tavalise Fourth level euroopa naaritsa on aga välja tõrjunud
jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Rannamännik Remnispeal Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand- seahernest. Soomurakas Rand-seahernes Mets-kuukress Loomastik Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, aga ka suurkiskjatele -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Euroopa naarits Aulid Kaurid Aitäh tähelepanu eest
20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste hea käekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid ja
20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste heakäekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest
olles vaenlast märganud, annab ta sellest teistele märku tugeva sabaöögiga vastu vett. See aitab vältida kobrastele ootamatut olukorda. Tervislik seisund. Tervislik seisund on küllaltki hea. Eestis pole avastatud kobrastel haigusi. Samuti ei ole koprad peremeesorganismiks nakkavatele haigustele. Koprad surevadki tavaliselt kas loomulikku surma, jahi käigus või satuvad kellelegi toiduks. Koht toiduahelas, suhted teistega. Toiduahelas on nad herbivoorid ja toiduks suurkiskjatele. Tänu vee-eluviisile ja urgudele on kobras vaenlaste eest küllaltki hästi kaitstud. Maismaal võivad vaenlasteks olla kõik suurkiskjad. Poegadele on ohuks saarmas, rebane, tuhkur, suured röövlinnud. 11 Kasutatud kirjandus. Bioloogia gümnaasiumile, 4.kursus. Maailmaatlas www.bio.edu.ee/loomad www.bio.edu.ee/taimed www.et.wikipedia.org http://www.soomaa.com/?id=72&lang=est http://bio.edu.ee/taimed/general/lamminiit.htm http://www.koolielu
Nende loomisele võiks terioloogia selts õla alla panna, olgugi eluslooduse standardiseerimine raske ülesanne (Javois, 2008). TallinnaTartuVõruLuhamaa maantee poolitab Vahe-Eesti loodusalad ja laias laastus kogu Eesti. Lääne-Eesti asurkondi ähvardab veel oht, et nad lõigatakse ära Venemaalt lähtuvast pidevast isendilisest ja geneetilisest täiendusest, mis on väga oluline kõigile meie ulukitele, eriti aga haruldasematele, näiteks suurkiskjatele (Javois, 2008). 1.2. Ohtlikumad aastaajad Metsloomade rändealasid läbivad maanteed moodustavad barjääri, mida väiksematel loomadel on peaaegu võimatu ületada. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia uuringud vastavate kaitsemeetmete rakendamise tarvilikkusest. Kõige rohkem ulukiõnnetusi juhtub sügisel. Septembris ja oktoobris on põtradel ja hirvedel jooksuaeg, metssigadel novembris-detsembris. Põtradel on jooksuaja lõppedes
Koiva jõelt 1841. a.), algas asurkonna taastamine 1957. a, mil Jägala jõele asustati esimesed koprad ning samal ajal ilmusid nad ka looduslikult Kagu-Eestisse. Viimastel aastatel on kopra arvukus Eestis väga oluliselt tõusnud: kui 1994. a. loendati meil 5400 looma siis 1997.a juba 9000 ja 2001.a 11 000 ja 2007. a juba ca 19 000 isendit. Teatud arvukuse langust täheldati perioodil 2010-2012 ja seda seostati metskitsede arvukuse vähenemisega. Nimelt on metskits peamine saakloom meie suurkiskjatele (hunt, ilves) ja metskitsede vähesuse korral murravad nad teisi ulukeid, sh. kopraid. Suure asustustiheduse korral võib kobras metsale negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt, ei tekita nii suurt kahju, kui kaldaäärsete metsade üleujutamine. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad
pärismaise puu- ja põõsaliigiga (21). Pärismaisteks liikideks loetakse neid, mis on Eesti territooriumil kasvanud enne 18. sajandit. Tänu oma struktuurilisele mitmekesisusele pakuvad Eesti metsad ideaalseid elupaiku ja kasvukohti paljudele liikidele. Võrreldes paljude Euroopa tihedalt asutatud riikidega leidub Eesti metsades veel looma- ja taimeliike, mis on mujal Euroopas haruldaseks muutunud või isegi välja surnud. Näiteks leidub siin looduslikke elupaiku suurkiskjatele, nagu karu, ilves ja hunt, kelle populatsioonid on säilinud vaatamata küttimisele. Sellegipoolest teatakse veel väga vähe metsaliikide tegelikust liigirikkusest. Arvatakse, et Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi. Praeguseks on kindlaks tehtud on üle 8000 liigi imetajaid, linde, selgrootuid, soontaimi, krüptogaame ja seeni (7). Metsas elavad ja kasvavad liigid moodustavad 30,4% (401 liiki) 1314-st ohustatud liigist Eestis (4)
annaabi.ee 
