Mis mu süda otsima läinud Lydia Koidula ja Juhan Liivi südamelähedaste teemade luule võrdlus Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride. Arutlust leiavad põhiteemadena ka tasane armastus ja rikkalik isamaa. Liivi luules leiavad kirjeldusi kõik aastaajad, kuid eriline tähelepanu on koondatud sügisteemalistele luuletustele. Need samastuvad vahel tema õnneküllaste kui ka
miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Mälestussammas Tallinnas enne PRONKSÖÖD ja ...pärast PRONKSÖÖD Miks mässulised nii tegid? Soov rikkuda midagi eestlastele väga püha (suurkirjaniku kuju) Kättemaks Rumalus Hoolimatus Vandalism Ülesanne õpilastele... Kuuldule ja nähtule tuginedes vastake järgmistele küsimustele... Miks on Anton Hansen Tammsaare oluline eestlaste jaoks? Loetle teoseid, mida ta kirjutanud on. Kus paiknevad Tammsaare muuseumid? Millist haigust kirjanik põdes? Mida tähendab mõiste "elukutseline kirjanik"? Millal Tammsaare sai elukutseliseks kirjanikuks? Millised olulised ajaloosündmused tema elu ajal aset leidsid
PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta alati tühja tööd. Näiteks tema ehitatud ilmatusuur kelder oleks sobinud hoopis Kõrbojale, mitte Katkule. Samuti ei meeldinud isale, et poeg Kivimäel koguaeg kive põmmutas ning ta ei tahtnud üldsegi Katkut Villule pärandada, vaid igatses taga surnud poega Juhanit. HINNANG LOETUD TEOSELE: Järjekordne Eesti suurkirjaniku väärtteos. Soovitan soojalt! Sisukokkuvõte Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud,
aastal. 11. „Taeval ei ole soosikuid“ ilus esmakordselt 1961. aastal ning see räägib üksiku võidusõitja ning surmava haiguse käes kannatava naise üksteiseleidmisest ning armumisest. 12. „Lissaboni öö“ ilmus 1962. aastal ning teos kirjeldab eredalt tundeid ja meeleolu mis möllab inimese sees, kes peab põgenema teda rõhuvate võimude ning vaenlaste eest. Pileti eest Ameerikasse on inimene võimeline kõigeks. 13. Saksa suurkirjaniku viimaseks, postuumselt ilmunud romaaniks jäi „Varjud paradiisis“. See ilmus 1971. aastal ning see avaldati Remarque’i viimase abikaasa, Paulette Goddardi poolt. Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule I maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918, mil kirjutati alla Compiegene’i vaherahule. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa
minema oma eludega ja haavu parandama rahuajal. Erich Maria Remarque'i on põhjusega peetud 20. sajandi üheks tippkirjanikuks. Kõik omal nahal reaalselt läbi elanud Remarque kirjeldab ,,kadunud põlvkonna" läbielamisi ning traagikat äärmiselt tõeliselt läbi oma teoste. Sellest ka tema teoste menu ning põnevus. Teosed lausa sunnivad lugejat sukelduma otse lahinguväljale ning läbi elama autori kirjeldatud seikluseid. Veel enam sellel põhjusel, et suur osa suurkirjaniku teostes on loodud tema enda kogemuste põhjal ja autobiograafilised. Eluloo ja loomingu uurimise tulemusena võib öelda, et nn. ,,kadunud põlvkond" ning selle sugupõlve kannatused on tihedalt põimunud ilmasõdadega. Sellise inimkonna hingelise ja füüsilise purustatuse tagajärjed on tegelikult veel tänaseni tunda. Kasutatud allikad Matvejeva, V. 1971. 20. sajandi väliskirjandus. Tallinn: Valgus, lk 427-438 Remarque, E.M. 1975. Arc de Triomphe. Tallinn: Eesti Raamat http://www
aastal. 11. „Taeval ei ole soosikuid“ ilus esmakordselt 1961. aastal ning see räägib üksiku võidusõitja ning surmava haiguse käes kannatava naise üksteiseleidmisest ning armumisest. 12. „Lissaboni öö“ ilmus 1962. aastal ning teos kirjeldab eredalt tundeid ja meeleolu mis möllab inimese sees, kes peab põgenema teda rõhuvate võimude ning vaenlaste eest. Pileti eest Ameerikasse on inimene võimeline kõigeks. 13. Saksa suurkirjaniku viimaseks, postuumselt ilmunud romaaniks jäi „Varjud paradiisis“. See ilmus 1971. aastal ning see avaldati Remarque’i viimase abikaasa, Paulette Goddardi poolt. Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule I. maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. Novembrini 1918, mil kirjutati alla Compiegene’i vaherahule. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa,
annaabi.ee 
