hilisR 17 saj siis see enam Itaalias ei levinud. 3) R. Itaalia kirjanduses: Dante Alighieri (1265-1321) kirjanik, poeet, poliitik- ,,Jumalik komöödia,, (nim. Väljapaistvamamaks teoseks itaalia kirjanduses) kirjutatud 1307-1321. Francesco Petrarca (1304-1374) poeet, teadlane, humanismi suurkuju- ,,Riimid,, ; enamasti tegi armastusluulet, levinum märksõna on amor ;tundis hästi antiiki, oli eriti huvitatud Cicerost; teinud 317 sonetti; 29 kantsiooni. Giovanni Boccaccio (1313-1375) suurkirjanik, novelli kirjazanri rajaja - ,,Decameron,, (1352-1254) jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud lokaaltoone, üksikuid toone põõti ühendada sooja kuldkollase üldtooniga, maaliti kihiti. Maalikunst peegeldab tolle aja luksuslikku elu, loodust ei kujutatud taustana vaid püüti harmooniliselt ühendada figuuridega
valmisid ,,Kalevipoja" eeltööna. 7. Faehlmanni tähtsus. Ta kasutas rahvaluulet eesti rahvusliku kultuuri ülesehitamiseks. Kirjaniku kaugelenägev, rõhumisevastastest meelsustest kantud isiksus ning vaimne pärand mõjutasid tema elutöö jätkaja Fr. R. Kreutzwaldi tegevust, eriti ,,Kalevipoja" koostamisel. 8. Millist kohta omab Kreutzwald eesti kirjanduses? Ta oli tähtsaim kirjanik ja kultuuriisiksus eesti ilukirjanduse rajajate hulgas. Ta oli meie esimene suurkirjanik. 9. Kus ja kuidas sai Kreutzwald omale perekonnanime? Ta sai oma perekonnanime koolis Ristmetsa vabadikukoha järgi, kus ta oli sündinud. 10. Miks ei saanud Kreutzwaldist sõjaväearsti? Kuna teda ei võetud talupoegliku päritolu tõttu Peterburi sõjaväemeditsiini akadeemiasse. 11. Kus veetis Kreutzwald oma koolivaheajad ning millega ta need sisustas? Ta kogus Ohulepa ümbruses rahvaluulet.
kuhu nad tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit. Renessanss 15 sajandi Itaalia kirjanduses. Renessansi kirjanduse allikad Renessansi kirjanduse allikad Araabia + idamaad, antiik, keskaja kirjandus. Francesco Petrarca (Firenze): poeet, mõtleja, teadlane. Kirjutas armastusluulet (Laura). Väga hea antiigi tundja. ,,Riimid" (317 sonetti, 29 kantsooni). Giovanni Boccaccio (Firenze): suurkirjanik. Psühholoogiline romaan ,,Fiammetta", ,,Dekameron". Dante Alighier (Firenze): ,,Jumalik komöödia" Vararenessansliku maalikunsti iseloomustus. Botticelli Itaalia linnades tegutses 15 sajandil tuhandeid kunstnikke, uutmoodi maalikunsti arenemis keskuseks sai Firenze. Sisult religioosne, vormilt ilmalik. Pühalik ja ilmalik sulavad kokku. Levis freskotehnika. Freskosid loodi kirikute jaoks. 15 sajandi teisel poolel tulid kasutusele õlivärvid (traditsioon Madalmaades).
MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE, OLEMUS JA ALGUS ¤ 2 tähendust: 1) maailmakirjandus (edaspidi ka MK) kui kõigi maailma rahvaste kirjandus tervikuna, kõigi maailma rahvuskirjanduste summa; 2) maailmakirjandus kvaliteedi tähenduses, s.t kirjanduse ülemaailmse arengu seisukohast oluline, väärtuslik, rahvusvahelise tunnustuse saavutanud kirjandus e. väärtkirjandus. ¤ MK mõiste tekkis 19. saj alguses. Termini Weltliteratur võttis kasutusele saksa suurkirjanik J. W. Goethe (17491832). Mõiste tähistas esialgu Euroopa suurrahvaste kirjandusklassikat, tänapäeval hõlmab aga kõiki üldinimlikku huvi pakkuvaid kirjandusteoseid. ¤ MK on üldiselt suurte rahvaste kirjandus. Kaasajal on kirjanduse hindamises poliitikal üsna suur roll. Kirjandust ei saa mingite täiesti selgete mõõdupuudega mõõta. Olulisemad kirjandusauhinnad Nobeli kirjanduspreemia
mis kujunes humanistliku mõtte koldeks Prantsusmaal. Võitlus katoliku kiriku vaimuorjuse vastu kasvas reformatsiooniks, mida juhtis Jean Calvin. Vastuolu katoliiklaste ja protestandide ehk hugenottide vahel kasvas 16. sajandi lõpus üle ususõdadeks. Kuningas Henri IV määras katoliku usus riigiusuks, aga tagas hugenottide autonoomia. Säärastes poliitilistes tingimustes kujunes renessanss Prantsusmaal. Üleminekuaja suurkirjanik oli Francois Villon (1431- 1463), kelle luules põimuvad keskaegne ja uusaegne elutunnetus. Humanistlik ideoloogia pääses täiel määral valla 16. sajandil. Selle jagunemine vara, kõrg ja hilisrenessansiks ei ole ajaliselt piiritletav. Kirjanduse keskseks punktiks oli sel perioodil kuninganna Marguerite õukonna humanistide ring. Tema õukondlane Clement Marot kujunes sel perioodil juhtivaks lüürikuks. Lyoni poeetidest on silmapaistvamad Louise Labe, Maurice Sceve
sajandil. Moralitee oli häälestatud küll usulis-kõlblalt, kuid sisaldas siiski ka sotsiaalset kriitikat. 14. sajandi kirjandus on laadilt üleminekuaja oma. Vaimuelus on ended renessanssist. Ühiskondlikult kuuluvad 14. sajandi silmapaistvad kirjanduslikud saavutused linnakirjandusse. Need on üha enam ilmalikustuv draama ja eepika. Kirjanduse suurkujudest kerkis 14. sajandil esile prantsuse linnaluule suurim esindaja Francois Villon ja itaalia suurkirjanik Dante Alighieri. 14. sajandil hüljatakse keskaegsed autoriteedid ja otsitakse eeskuju antiiksest kirjandusest, filosoofiast. 14- 15. sajandil hakkas tekkima renessandikirjanud ja renessansikirjandus kestis 16. sajandi lõpuni.
Sandro Botticelli Siiski on ka Eestis leida renessansistiilis · Oli palju kunstnikke, kes keskendusid teoseid - Mustpeade vennaskonna hoone oma tööde juures vaid ühele kitsale fassaad Tallinnas (1520/30-1650). motiivile KÕRGRENESSANSS arhitektuur Giovanni Boccaccio · 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias · 1313-1375 rasked ajad, prantslased ja hispaanlased · Itaalia renessansi suurkirjanik ning korraldasid sinna mitmeid sõjakäike humanist. · Tähelepanuväärne on arhitekt Bramante · Tema sünnikohaks oli arvatavasti (1444-1514), kes on projekteerinud Toacana, Certaldo, kasvas üles Firenzes. Rooma Peetri kiriku. Tema surma tõttu jäi · Usutakse, et teda õpetas Giovanni Mazzuoli ( Itaalia helilooja ja organist) ja
Sisult võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kus räägitakse maise armastuse surmavast tagajärjest, aga Celestina kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming. Teose lõpust jääb kõlama panteistlik (jumalat elukõiksusega samastav) filosoofia. See oli teedrajav romaan, sest ükski varasem romaan ei olnud ühiskonna madalat klassi nii ulatuslikult käsitlenud. See on kelmiromaani eelkäija. F. Rabelais oli 15.16.saj Euroopa renessansiajastu suurkirjanik. Sündis provintsiadvokaadi perre. Nooruses oli munk kloostris, kus salaja luges antiikteoseid. Pärast kloostrit pääsemist hakkas suhtlema humanistlike ringkondadega, õppis ülikoolis arstiks ja hiljem tegutses arstina ja luuletaja sekretärina. Sealt saigi tõuke peateose ,,Gargantua ja Pantagruel" kirjutamiseks. Rabelais kasutas teostes panteistlikku filosoofiat, mõistes inimelu pea ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena
kirjanduskriitik Belinski. Belinski ei nõudnud Lääne-Euroopa kopeerimist, ta pidas oluliseks ka vene kulruuti arvestamist. D-le meenutavad Verhovenski suhted Varvaraga Turgenevi suhteid Viardot'ga. Karmazinov (vn k karmazinnõi tumepunane) punane värv viitab tema seosele revolutsionääridega. Ta nimi meenutab ka Karamzini sentimentalismi esindaja. Tekstis nimetatakse seda tegelast suurkirjanikuks. Nii nimetab teda jutustaja. D vastab Suitsu autorile nii suurkirjanik põlgab kõike, mis on Venemaal. ,,Kurjad vaimud" Keskne süzeeliin. Keskne tegelaskond on noorem põlvkond, Verhovenski poeg Pjotr. Oluliseks on ,,Revolutsionääri katekismus" seda dokumenti peetakse laiahaardelise programmi aluseks Vm-l algas terroristlik liikumine. See dokument on trükitud Genfis. Arvatakse, et selle dokumendi autoriteks on sh Bakunin, kes elab välismaal ja üritab ette valmistada Vm revolutsiooni. Arvatakse, et mingi osa oli ka Netsajevil, kes on Pjotri
annaabi.ee 
