· Haruldus(nt: Suur Gildi hoone), Hoone portaalis äratavad tähelepanu rasked tammelaudadest uksed, mis on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal uksetiival on koputid aastast 1430, mis kuuluvad Tallinna keskaegse pronksivalu harulduste hulka. · Tüüpilisus(nt: Linnus) tüüpiliseks on neile suured tornid! · Silmapaistvus (nt: Suur Gildi hoone) Sajandite vältel on Suurgildi hoone etendanud linna elus silmapaistvat osa: siin toimusid suurkaupmeeste pidustused, siit algasid ja siin lõppesid linnakodanike pidulikud rongkäigud, gildisaale üüriti pulmapidudeks ja kohtuistungiteks. · Mälestusmärgi väärtus(nt: Tallinna Piiskopite Linnused) Näited · Pääsküla vana üle jõe viiv võlviga kivisild tema vanaduse tõttu ·
Suurgildi hoones lahendati tihtipeale linna sotsiaalsed, poliitilised ning majanduslikud probleemid. Suurgildi ajalugu · Asutati umbes 1325 · Liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed · Alates 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks. · Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone funktsioonid · Seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused. · See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks. · Seal peeti pulmi, jumalateenistusi teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid. Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega.
Linlased erinesid üksteisest tegevusala, staatuse ja jõukuse poolest väga suurel määral, kõige kõrgem kiht oli aadlikud. Linna keskklassi hulka kuulusid õppinud ametimehed nagu arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond. Linna vaesema rahva seas olid omandita käsitöösellid ja oskuseta lihttöölised. Oluline eraldusjoon oli ka kodanike ja mittekodanike vahel – vaid kodanikele laienesid linna õigused ja privileegid. Kohalike suurkaupmeeste seast valiti raad ja linnapea, nad kuulusid koos jõukamate töösturite ja pankuritega nn kodanlaste kihti, nad võistlesid aadlitega mõjuvõimu pärast.
Gooti arhitektuuri näited Eestis :D Tallinnas asuv Suurgild kauplejate gild mis rajati 14 sajandil. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi, teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Haapsalus asuv loss mis on Haapsalu 1. loss valminud 13. sajandil. 2. Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 127 9. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 3
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda
Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed. Suurgildi maja oli raekoja järel suuruselt teine ilmalik ehitis linnas - ka see on märk kaupmeeste jõukudest. Praegu paikneb Suurgildi majas muuseum, kus võib näha ehitist raudrüüst, keskaegse kirjutaja tuba ja palju muid vanu asju. (Palamets 1982)
peeti omapäratsemist häbiväärseks. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Säilinud on ka teise, Oleviste gildi tähtvõlvidega saal.
Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Sündivus linnades oli küllaltki kõrge kuid surevus paraku veelgi suurem. Enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või
nad ratsutasid koos Roby juurde, kus nad rõõmuhõisetega vastu võeti. Seal kohtusid nad tas Mr.Javieriga, kellega siis Rob õiendas oma vanad võlad. Hommikul saatis Rob nad oma salgaga ohutult mägedest minema. Ta vaatas neile veel kaua mäetipult järele. Nad jõudsid ilusti tagasi Glasgowsse ja andsid seal lubaduse oma seiklustest mägedes vaikida. Kui Franck lõpuks tagasi Londonisse jõudis, et ühineda suurkaupmeeste ja pankuritega, kuulsid nad, et mäss oli levinud vahepeal ka Inglismaale ja Francki onu oli laostunud omaenda hooletuse ja lohakuse tõttu. Samuti selgus, et see vara, mis oli alles jäänud, oli kõik pärandatud Franckile. Selgus, et kõik onupojad olid surnud ning onu saadeti Newgatei vanglasse. Onu Hildebrang oli sattunud suurde masendusse. Ta kohtus lõpuks jälle oma vennaga ja rääkis kuidas ta on pettunud oma pojas Rashleighs. Onu suri lõpuks, tundus et kannatusse ja hingeahastusse
teksti või kujutist. Vanalinnas on ka säilinud mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama juba 13. Sajandi lõpus, kuid praeguse kuju sai alles 15. Sajandi alguses. Siis ehitati idaviilule 8-tahuline torn ja II korruse laiendamisel toetati uus välissein lahtisele võlvkaaristule, mis teeb raekoja väga eriliseks ja pisut lõunamaiseks. 1410 (15. Sajandi alguses) ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Praegu teravkaarelised aknad said oma kuju 19.sajandil. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Hoone esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutatavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev
nad ratsutasid koos Roby juurde, kus nad rõõmuhõisetega vastu võeti. Seal kohtusid nad tas Mr.Javieriga, kellega siis Rob õiendas oma vanad võlad. Hommikul saatis Rob nad oma salgaga ohutult mägedest minema. Ta vaatas neile veel kaua mäetipult järele. Nad jõudsid ilusti tagasi Glasgowsse ja andsid seal lubaduse oma seiklustest mägedes vaikida. Kui Franck lõpuks tagasi Londonisse jõudis, et ühineda suurkaupmeeste ja pankuritega, kuulsid nad, et mäss oli levinud vahepeal ka Inglismaale ja Francki onu oli laostunud omaenda hooletuse ja lohakuse tõttu. Samuti selgus, et see vara, mis oli alles jäänud, oli kõik pärandatud Franckile. Selgus, et kõik onupojad olid surnud ning onu saadeti Newgatei vanglasse. Onu Hildebrang oli sattunud suurde masendusse. Ta kohtus lõpuks jälle oma vennaga ja rääkis kuidas ta on pettunud oma pojas Rashleighs. Onu suri lõpuks, tundus et kannatusse ja hingeahastusse
kutseühinguks. Oleviste gildi on esmakordselt mainitud ajalooürikutes 1341. aastal. Oleviste skraa näitab, et selleks ajaks olid olemas juba maarahvast linnakodanikud, kes olid omandanud mingisuguse ameti. Sageli pärandasid isad isegi lihtsamate ametite töösaladused edasi oma poegadele ja nii jätkus maarahva seas perekonniti teatud ametipidamise traditsioon edasi põlvkonniti. Samasugune protsess toimis ka mitte-eestlastest suurkaupmeeste ja tähtsamate käsitööliste perekondades. Järgnevalt mõningatest maarahva tegevusaladest ehk ametitest, millega maarahvas teenis leiba keskaegses Tallinnas. Üldiselt jäid maarahva kanda lihttööd ja vähem keerulisemad käsitööalad, mida linn ei suutnud välismaise elanikkonnaga täita. Töö pidi tehtud saama ja vajalik tööjõud leiti maarahva seast. Hauakaevajate ning kiviraidurite ja müürseppade töö oli kõige füüsilisem. Kuna kulutatav
Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinna all-linnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba. Tallinna Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, see tähendab pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Otsuste langetamisel peeti silmas eelkõige suurkaupmeeste huve. Tallinna keskaegne valitsemisviis võiks olla midagi kaubandusliku oligarhia taolist. Tallinna raad kui omavalitsuslik institutsioon, garanteeris Tallinna linnale autonoomse arengutee, mida ilmestasid sagedased võimutülid teiste Vana- Liivimaa jõududega: ordu, vasallide ja kirikuga. Tallinna all-linna kujunemise aluseks oli kaubandus. Kaubanduskontaktid ja soodne asukoht meelitasid siia kaupmehi, kes jäid siia paikseks. Kaubanduse arenedes tuli veel käsitöölisi ja
· Linn pidi soodustama ka käsitöö ja kaubanduse arendamist, pidi hoolitsema hariduse andmise eest, vaeste eest, tõbiste eest. · Rae käes oli ka kohtuvõim. · Mingis mõttes jälgis ka linnaelanike isiklikku elu. Nt, et ei oleks liiga priiskavad. Oli paikapandud, millised ehted, riided jne. Ka pulmakülaliste arv oli ettemääratud. Et inimesed ei elaks üle oma võimete. Rae liikmeid valiti suurkaupmeeste seast. Maa toitis linna: maalt saadi toiduaineid, mida linnas travitati; maalt saadi uusi elanikke. Olulised olid kaks tegevusala: käsitöö ja kauplemine. Kõik toimis täpselt samamoodi nagu Lääne-Euroopas. VANA LIIVIMAA SISEPOLIITIKA JA VÄLISPOLIITIKA Kõige olulisemaks/tugevamaks väikeriigiks oli Liivi orduriik. Kõige surem sõjalin ejõud oli ka nende käes. Liivi orduriik koos ordumeistriga pretendeeris juhtpositsioonile. Oli kõige rohkem maavaldusi ja sõjaliselt kõige tugevam
gootikast lähtuvas nn. tjuudorstiilis ümber ehitati. Hoone kolmeosaline fassaad säilis ka ümberehitustega. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Suurgildi hoone (Pikk 17) Suurgildi pikk sadulkatusega ühekorruseline hoone ehitati aastatel 1407-1417, paikneb Pika ja Laia tänava vahel peafassaadiga Pika tänava poole. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmete suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp- punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat), teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Alates 1872. aastast oli hoone Börisikomitee käsutuses ning siis kutsuti seda Börsihooneks. Ka esimene filmidemonstratsioon Eestis leidis aset Suurgildi hoones. Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti Ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis
mida toodi Vanalt-Liivimaalt. · Linna kindlustused ja heakord. Tuli reguleerida seda, millised tänavad välja näevad (reovesi, prügi). · Linn pidi soodustama käsitöö ja kaubanduse arendamist. · Linn pidi hoolitsema hariduse(hospidal), vaeste(vaestemaja) ja tõbiste eest. · Kodanike üle mõistis kohut RAAD. · Raad jälgis ka linnaelanike isiklikku elu (ei oleks liiga priiskavad: riided, ehted). · Raeliikmeks oleks oli ELUAEGNE. Uusi liikemieid valis raad ise suurkaupmeeste seast. Linna loomulik iive oli negatiivne, sest suremus oli suur, haigused levisid soodsalt. Seetõttu tuli maalt rahvast juurde. Linnas olid hästi olulisteks käsitöö ja kaubandus, mis toimis Vana-Liivimaa linnades samamoodi, 6 kuidas toimisid käsitöö ja kaubandus Lääne-Euroopas. Vana-Liivimaa sise-ja väispoliitika
• Elamute fassaade kaunistati „petikute“ ehk kõrgete teravkaareliste niššidega ja „etikukividega“ (ukseni viiva trepi külgedel olevate kivipinkide raid tahvlitega) • Mõnikord kaunistati ka majasiseseid ukseavasid ehk siseportaale. Ühiskondlikud hooned vanalinnas • Raekoda- kõige kaunim ühiskondlik hoone Tallinna vanalinnas (alustati 13.saj, laiendati 15.saj.) • Suurgildi hoone- suurkaupmeeste ühingu hoone, millel on tammepuust uksed koos lõvimaskidega uksekoputid. Keskaegne kujutav- ja tarbekunst Eestis • 13.saj. tulid meistrid välismaalt • Eestis valmistatud teoste kõrval levis eksport (ristimisnõud Gotlandilt ja altarid Saksamaalt) • 13.saj. lõpul levib gooti stiil Puuskulptuur • 14.saj. Loodud skulptuurgrupp Herju-Risti kirikus (leinavad Maarja ja Johannes)
külad) Asukoht: - soodus asukoht - kaubateed - vanad asulapaigad, kirikud, lossid Linnade sisekord ja valitsemine rikkad kaupmehed, mõjukad in. --> gildid, tsunftid Rae ülesanded: - linnade maj.- ja kaitseküsimused - linnade heakord, tuleohutus - vaeste hoolekanne - kohtumõistmine - välissuhtlus Tsunft: - tootmise kontrollimine - reeglite keht. Kvaliteedile - hindade kindlaksmääramine - keelati toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Gild suurkaupmeeste ühendus (suurgild), tsunftide ühendus Hansakaubandus 12. sajandil tekkis Hansa liit, millest kujunes peamine kaubavahendaja. Algul kaupmeeste ühendus, 14.saj. Aga kaubalinnade liit. Liidu keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks hansapäevad, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmetevahelisi tülisid jne. Novgorodis Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopasse viidi mett, vaha ja karunahku, lisaks vilja ja rauda, Põhja-
raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 12. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu Kanuti Gild Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi.
sajandi alguses ning jätkus kogu keskaja vältel. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähtsuse võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. KESKAEGSED ELAMUD JA ÜHISKONDLIKUD HOONED. Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ka keskaegset rahumeelset ja ilmalikku ehituskunsti. Vanalinnas on säilinud ka mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. § 35. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis. Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel 13.sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur
· 5 saj. pKr. Läks Meka linna Kuraisi hõimu kätte. · 6 sajandil oli Kuraisi hõim killustunud väikesteks suguvõsadeks. Neist suguvõsadest oli kõige võimasm Omija (Umaja) suguvõsa. · Linna nõukogu kutsuti Malaks, ning iga vähemalt 40 aastane mekalane võis nõukogust osa võtta. Tähtsate otsuste vastuvõtmine oli siiski Batha perekondade käes. Need kes elasid Kaaba lähedal paiknevas al-Batha linnajaos. Meka pankurite ja suurkaupmeeste perekonnad. · Avalikud ametid nagu, armeejuhi post, karavaniülema post jne. Kuulusid alati neile perekondadele. Neid oli 6 perekonda. · Kaks korda aastas varustati suur karavan, milles osalesid peaaegu kõik mekalasaed. 2000-3000 kaamelist koosnev karavan, ning ca 200-300 meheline sõjaline armee kaitsmas. Teekond kestis 6 kuud, kuid kasum 50-100%. · Kevadeti algasid suurpidustused Kaaba auks.
Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, omapäratsemine oli häbiväärne. Maja ees oli tihti etikutiiv, mis kandis omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned ukseavad. Vanalinnas on säilinud ka ühiskondlikke hooneid, nt raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama 13.saj, praegune välimus tuli 15.sajandist. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud. Säilinud on ka Oleviste gildi tähtvõlvidega saal. Nii üldilmelt kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13
tulnud. Liivimaal peapiiskop Wallenrode sattus isegi orduga opositsiooni. Loobus sellest jamast ja läks ära Euroopasse. 1411 – uus peapiiskop J. Ambendi (?) keeldus ordusse astumast. 1423 Saarel-Lääne piiskop Ch Kuband (?) ka ordu vastu. Ordu okupeeris S-L piiskopkonna. Ambudi hankis paavstilt piiskopkonna ordusse inkorporeerimise tühistamise. Ka piiskop Scherhnoberg (?) oli edukas. 1428 otsustasid piiskopid kuuriasse saata delegatsiooni. Teele asusid ka linnade suurkaupmeeste pojad. Robin ja foogt Aschenberg tabas delegatsiooni, võttis kinni ja lasi uputada. Kaotus Liivimaa kirikule, aga oluline propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust. Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks. Ordu olukord halvenes. 1345 sai ordu lüüa Leedult. Samal ajal ordus arenes konflikt kahe maiskonna vahel: Vestfaal ja Reinimaa. Liivi ordus enamjaolt Vestfaalist, Preisist aga Reinimaalt. Juhtkond seega Reinimaalt
Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, omapäratsemine oli häbiväärne. Maja ees oli tihti etikutiiv, mis kandis omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned ukseavad. Vanalinnas on säilinud ka ühiskondlikke hooneid, nt raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama 13.saj, praegune välimus tuli 15.sajandist. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud. Säilinud on ka Oleviste gildi tähtvõlvidega saal. Nii üldilmelt kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. 27.Keskaegne kujutav kunst Eestis. Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku
hierarhia on tööjaotuse loomulik väljendus. Ka muutis ta üldist suhtumist rikkusesse, nimelt leidis Aquino, et rikkus teatud mõõdukuses ei sisalda endas midagi vääritut. Kuigi mõõdukuse mõõt jäi defineerimata, anti edaspidi rikkusele kiriku õnnistus. Merkantilism ja tööstuskapitali teke Esimese kapitalistliku tootmisviisi teooriana kerkis 15 saj. esile merkantilism, mille põhimõtted valitsesid 18. sajandini. Selleks ajaks oli toimunud suur kaubanduskapitali akumuleerumine suurkaupmeeste kitsas ringis. Väiketootmine ei suutnud enam rahuldada nõudlust turgudel, pandi manufaktuuridega alus suurtootmisele. Merkantilistid eraldasid majanduse uurimise religioonist, majandusprotsesse vaadeldi kui omaette fenomene. Nende peamisteks seisukohtadeks olid: 1) läbi realiseerimisväärtuse rikkuse samastamine rahaga, 2) tootmise seadmine rikkuse eelduseks, 3) kasumi allika nägemine riikidevahelises raharingluses.
Majad erinesid üksteisest vähe, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. Majad olid praktilised ja asjalikud. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli ka nn etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki vms. dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. Raekoda hakati ehitama juba 13. saj lõpus, kuid praeguse kuju sai see 15. saj alguses, siis ehitati selle idaviilule 8-tahuline torn. 15. saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. 13.Keskaegne kujutav kunst Eestis. Notke, Rhode Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulik oli, et 13. saj vallutuste järel tulid esimesed kunstimeistrid kõik välismaalt
Raad kontrollis gilde ja tsunfte - kogu võimutäius autonoomses linnas kuulus reale. Rae otsusteks ja määrusteks olid bursprake ja willkürid?. Tartu raad on olnud ilmselt sama suur, aga selle liikmeskonna teame vähe. Vastavalt iga linna ja alevi sotsiaalsele koosseisule oli ka koosseis erinev. Linna kodanikkond oli organiseeritud gildidesse ja tsunfitidesse. Suurde gildi kuulumine oli märgiks kõrgest sotsiaalsest staatusest - preestrid, laevakaptenid, aga laias laastus suurkaupmeeste ühendus, sinna hulka võis olla loetud ka mõne suurkaupmehe lesk, aga enamasti mehed. Tallinnas kaks käsitööliste gildi: Ganuti gild, kus olid jõukamad ja Olavi gild, kus olid vaesemad kaupmehed. Nende kõrval olid olemas ka religioossed gildid, kuigi ka teiste gildide puhul oli oluline religioosne aspekt. Oli arvukalt usulisi gilde, nt Püha Usu gild, mille koosseis ei olnud sotsiaalselt ette määratud. Pärast reformatsiooni puht usulised gildid likvideeriti
annaabi.ee 
