---------------------------------- KÄSITÖÖ 6 Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning orbudele. Selle valdkonna ühendused jagunesid: esmatarbekaubad (n rätsepad, maalrid, tislerid) ja suurkaubandus (kaupmeeskond) (n lihunikud, voorimehed, soolatõukajad). Otsi erinevate käsitööliste pilte – 10 . Kirjuta alla, mis käsitöölisega on tegemist. Sepad Parkal riide värvimine Pagarid Pottsepp Juuksur VAIMUELU (vt Õp ptk 12) I Vana-Liivimaa kiriklik korraldus PAAVST PEAPIISKOPID (Riia ja Lundi) PIISKOPID (Riia, Tallinna, Tartu, Saare-Lääne, Aizpute)
Koge- spetsiaalne kaubaveoks kohandatud laevatüüp Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele meritsi regulaarne ühendus Londoni ja Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel kahte olulist protsessi: Kaubakontorite võrgu teket, millega levitati ristiusku põhja ja ida poole Rahamajanduse levikut, selle kasvavat ülekaalu naturaalmajanduse üle. Naturaalmajandus- Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise
Tulirelvade kasutuselevõtt hakkas lahinguväljadelt välja tõrjuma rüütliratsaväge ja muutis rüütlilossid kergesti vallutatavaiks. Feodaalsed privileegid kaotasid igasuguse õigustuse. Senise feodaalse segadiku asemele hakkasid tekkima tsentraliseeritud rahvusriigid. Uued moed, kunsti- ja mõttevoolud murdsid endale teed: humanism, renessanss... Tähtsamad kaubateed maailmas enne ja pärast suuri maadeavastust. Suurkaubandus läks Hansa ning Vahemere-äärsete Veneetsia ja Genova käest üle algul Portugalile ja Hispaaniale, hiljem Inglismaale ja Madalmaadele. Viimaste kätte läks ka suurem osa kaubandusest Venemaaga. Sellises olustikus tugevnes Euroopas opositsioon katoliku kiriku korrumpeerunud ladviku vastu. Hakati nõudma usu lihtsustamist, puhastamist liigsest dogmaatikast, kasuahnusest ja ilutsemisest, rahvakeelset jumalateenistust, tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde
naelase käibega. Millega üldiselt tegeletakse on usalduse müümine. Usaldus toidu tervislikkuse kohta 1970ndatel, kogukonna-maapidamise vastu 1990ndatel. Näide: kastikaubandus. Maksad iga kuu mingi summa ja kaupmees toob sulle seda, mis aias kasvad. Pikad usaldusketid ei toimi, inimestel pole usaldust suurkabanduse vastu. Kooperatiividel suur väljakutse: kuidas erinevaid maitseid ja soove rahuldada. Ökoloogilisus, odavus, kiirus. Kuna suurkaubandus saab teha tihti odavamalt ja kiiremini siis olukord on raske kuid mitte võimatu. Laenab teistelt tarbimisaktiivsuse vormidelt. Teine laine: Value-for-money Tarbijate Liiga loodi NEW Yorkis 1891, kümne aastaga oli 64 osakonda 20 osariigis ja loodi Rahvuslik Tarbnijate Liiga. Esimene motivaator: halb kaubandus ja rõvetsemine toiduga. Upton Sinclair kirjutas raamatu Dzungel (1906), kus kirjeldas ladude ja lihakarnide tööd. Selle peale võeti