Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Kobraste elutegevusega saab tutvuda Oandu ja Altja vahel maalilises orus asuval koprarajal. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi kandi põldudele toituma sookured. AITÄH KUULAMAST!
Loodus, kultuur ning ajalugu on kõigis Eesti rahvusparkides väga tihedalt põimunud. Lahemaa Rahvuspark asub Eesti põhjarannikul ja annab hea ülevaate Eestile iseloomulikest loodus ja kultuurmaastikest. Sealt leiab piki poolsaari looklevaid kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, loopealseid, kärestikulisi jõgesid, geoloogia, ajaloo ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on ka Euroopa üks olulisemaid metsakaitsealasid. Selle eriilmelistes metsades elab rohkesti suurimetajaid. Märkimisväärsed on ka Lahemaa 4 suurt mõisakompleksi. Matsalu Rahvuspark Lääne-Eestis asuv Matsalu Rahvuspark on oluline lindude peatuspaik ning toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Haruldaselt palju linnuliike peatub ja pesitseb nii madalas rannikumeres kui ka rannaniitudel ja -karjamaadel. Linnuvaatlejatele on Matsalu tõeline paradiis. Soomaa Rahvuspark KeskEestis asuv Soomaa Rahvuspark on
Eesti rahvuspargid Lahemaa rahvuspark 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart. Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Matsalu rahvuspark Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark
veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Kasutatud allikad: http://www.vm.ee/?q=node/10379, http://koolielu.ee/waramu/view/1-55864f9f-5c87-4fd0-94a5- c9975c234024, http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=14&ved=0CH8QFjAN&url=htt p%3A%2F%2Fgeo1.weebly.com%2Fuploads %2F1%2F9%2F3%2F4%2F1934718%2Fpllumajandus.ppt&ei=kqxBUqe mGpCshQffxoGgCg&usg=AFQjCNGKJuF55Kk- peD1rSAqC84Q2cj6hA&sig2=K3YTJzm4cAcbYj7fM0GSUA&bvm=bv. 52434380,d.ZG4 Lisad:
Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides.(1,3) 1.2 Kliima Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved.(1,3,5) 1.2 Vetevõrk Hollandis on palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka
Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared. Amsterdamist lõuna poole jääv Zuiderzee on kunagine merelaht, millest on hiljem kujunenud järv. 4. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 5. Asub ohutus kohas laama keskel. 6. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Hollandis on
veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Majandus Holland on kõrge arengutasemega tööstus-põllumaa. Tähtsamad majandusharud on energiamajandus , põllumajandus ja tööstus. Energiamajandus Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt. Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin
tasast ning üksluist maastikku. Tuulik on kujunenud ka üheks Hollandi sümboliks. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. ARENGUTASE Hollandi HDI on 0,953. See on suhteliselt kõrge näit. Seda tõestab ka see, et inimarengu indeksi järgi on nad maailmas 9. kohal. Majanduskasv 2007. aastal 2.8%. Inflatsioon 1.2%. Tööpuudus on 2,9%, mis on Euroopa Liidu madalaim. UNICEF on hääletanud Hollandi lasteheaolu poolest esimesele kohale. Kirjaoskamatus on alla 1%. KUULUMINE MAJANDUS ORGANISATSIOONIDESSE
Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 4.Arengutase Keskmine eluiga: 79,43 aastat SKT: 367,107 mln. eurot IAI: 0,938 ( 5 kohal maailmas ) Holland kuulub oma arengutasemelt kõrge arenguga riikide hulka. 5.Rahvusvahelised organisatsioonid kuhu holland kuulub: Euroopa Liit Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (sõjaline organisatsioon) OSCE Euroopa Julgeoleku ja koostöö organisatsioon
ühtemoodi. Konvergents on põhjuseks paljudele hämmastavatele sarnasustele loomariigis. See võib raskendada evolutsioonikäigu uurimist, mistõttu loomade liigitus tihti muutubki. LOOMADE PARTBERLUS Miljonite aastate kestel on loomadel arenenud keerulised partnelussuhted omavahel ja muude eluvormidega. Ühes tavalises partnerlusvormis, mida nimetatakse mutualismiks või sümbioosiks, saavad mõlemad liigid niisugusest elukorraldusest kasu. Näiteks pühvlilinnud ja suurimetajaid või korallid ja mikroskoopilised vetikad. NII HEA KUI HALBA Pühvlilinnud söövad puuke ja muid parasiite, kes elavad suurte loomade nahal, kuid nad toituvad ka haavade verest harjumus, millest nende peremeestel pole sugugi kasu. Paljud partnerlussuhted on lõdvad, aga mõned, näiteks tolmeldavate putukate ja taimede vahel, on nii välja arenenud, et kumbki partner ei suuda teiseta ellu jääda. Vastupidiseks
Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke. Putukatest toituvad
annaabi.ee 
