KÕDUSÕNNIK
laguneb mullas väga aeglaselt, tarbides pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid.
Kasutamine
Sõnnikut kasutatakse nii värskelt kui ka kõdunenult ja komposteeritult. Kui suurtel põldudel
kasutatakse peamiselt värsket sõnnikut, siis koduaias pigem kaht viimast varianti. Käärinud ja
kõdunenud sõnnikus on väiksem võimalus tuua aeda ka umbrohuseemneid. Üheks raskemini
tõrjutavaks peetav karvane võõrkakar on jõudnud põldudele ja maakodu-aedadesse just suurfarmidest
pärit värske sõnnikuga, kuhu see jõudis omakorda Venemaalt toodud jõusöödaga.
Kanasõnnikut on kasutatud ajalooliselt peamiselt väikeaedades kiiretoimelise pealtväetisena.
Tänapäevane tööstus varustab meid aga mitmete linnusõnnikut sisaldavate väetistega ja nii on mugav
ja piisavalt ohutu kasutada ka suure toitainete sisaldusega kanasõnnikut. Kanasõnnik on kõige
toitainerikkam, sisaldades fosforit üle viie korra ja lämmastikku umbes neli korda rohkem kui
veisesõnnik.