paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest. Kuna riigis peaaegu puudus sotsiaalkindlustuste süsteem, tekkisid teravad ühiskondlikud prolbeemid. Riigi sekkumist hakkasid nudma mitte ainult need, keda kriis vahetult puudutas. Kujunenud olukord ehmatas ka suurettevtjaid. President E.Hoover aga jäi phimtte juurde, et ei ole riigi asi majandust juhtida. 1932.aasta presidendivalimistel pööras enamik valijaid Hooverile selja ning andis oma hääle Fr.D.Rooseveltile. J.M.Keynes ,Roosevelt ja New Deal Ilmes, et vajalik on riigi sekkumine. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus
paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest. Kuna riigis peaaegu puudus sotsiaalkindlustuste süsteem, tekkisid teravad ühiskondlikud prolbeemid. Riigi sekkumist hakkasid nudma mitte ainult need, keda kriis vahetult puudutas. Kujunenud olukord ehmatas ka suurettevtjaid. President E.Hoover aga jäi phimtte juurde, et ei ole riigi asi majandust juhtida. 1932.aasta presidendivalimistel pööras enamik valijaid Hooverile selja ning andis oma hääle Fr.D.Rooseveltile. J.M.Keynes ,Roosevelt ja New Deal Ilmes, et vajalik on riigi sekkumine. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus