Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses Naelsterlingi devalveerimine- Eesti krooni devalveerimine Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda
Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses Naelsterlingi devalveerimine- Eesti krooni devalveerimine Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda
*Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest. *Majanduses kiire areng: riik sekkus majandusse jõuliselt, eeskujuks plaanimajanduse süsteem, palju tähelepanu tööstusel ja põllundusel, rahva heaolu suurenes. Mis olid 1930. aastate sisepoliitilise kriisi põhjused? *Parlamentide eluiga oli pikenenud, erakonnad muutusid suuremaks. *Majanduse halvenemisega süvenes rahulolematus ebastabiilsuse vastu. *Poliitikuid süüdistati kõikides hädades, riiklike institutsioonide autoriteet vähenes. *Suurerakonnad lagunesid, tekkisid erapooletud saadikud. *Valitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesid. *Esile kerkis uus poliitiline jõud - vabadussõjalased(VAPSID) Vaikiv ajastu Eestis 12. märts 1934 sõjaväeline riigipääre. *K. Päts ja J. Laidoner haarasid võimu. *Kehtestati kuue kuuline kaitseseisukord. Mis on iseloomulik? *Riigikogu ei tule kokku vaikeseisundis. *Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. *Ainuke lubatud erakond oli Isamaaliit. *Kehtestati tsensuur.
Sisepoliitiline kriis- Majanduskriisiga kaasnes rahva rahulolematuse kasv. - õigus asutada emakeelseid koole, teatreid, kirjastusi kultuuromavalitsuse Süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses. Äsja loodud lõid sakslased ja juudid suurerakonnad lagunesid ning suurenes parlamendi killustatud. 2 a jooksul oli Kultuurielu üldised arengujooned ametis 4 valitsust millest ükski ei püsinud võimul isegi poolt aastat. Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. · Professionaliseerumine elukutselised kirjanikud,
Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei püsinud kaua. Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneleti erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele. Räägiti valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, tahtlikust venitamisest jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid ja erakondi, Riigikogu ja valitsust. Sisepoliitilistele pingetele ei pidanud esimesena vastu äsja loodud suurerakonnad. Riigikokku ilmusid erapooletud saadikud, suurenes parlamendi killustatus. Lühenes valitsuse eluiga, süvenesid valitsuskriisid. Ohumärgiks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus, koondas sõjaveterane. Mittepoliitiline ühing Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ei suutnud säilitada erapooletust. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistasid vanu poliitikuid korruptsioonis jne. Taolised avaldused leidsid majanduskriisi ajal suurt toetust.
* rahva rahulolematus seoses majandusolukorra halvenemisega * hakati rääkima erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest ja tahtlikust venitamisest * kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine - rahva võõrandumine riigist * esimesena lagunesid äsja loodud suurerakonnad - erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku - parlamendi killustatuse suurenemine * valitsuse eluea lühenemine * valitsuskriiside süvenemine * kujunes surnud ring: rahulolematus põhjustas ebastabiilsust, see omakorda sünnitas uut rahulolematust * ohumärguks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus - sekkusid poliitilisse võitlusesse - kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi
elaniku kohta oli 1933. aastal 21 protsenti protsenti madalam kui 1930. aastal. 1930. aastate teise poole majandusedu, mis tulenes eeskätt krooni devalveerimisest, aitas omakorda kaasa autoritaarse reziimi püsimisele Eestis, tulles seega mõneti paradoksaalselt kasuks Konstantin Pätsile, kes ise oli olnud üks mõjukamaid devalveerimise vastaseid. Võib arvata, et kui kroon oleks otsustatud devalveerida varem, ei oleks Eesti sisepoliitiline olukord kujunenud sedavõrd heitlikuks. Suurerakonnad ei oleks lõhenenud, rahva rahulolematus majandusliku ja poliitilise olukorraga oleks olnud väiksem, vabadussõdalased ei oleks saanud sedavõrd populaarseks ning Päts ja Laidoner ei oleks saanud võimalust kujunenud kaost võimuhaaramiseks ära kasutada. Seega oleks demokraatia ehk varasema devalveerimise korral säilinud. Kokkuvõte Eestis 1991. aasta augustis taastatud iseseisvus tõi kaasa mitmed muudatused majanduse
annaabi.ee 
