soosib üheparteilise valitsuse teket, mis on reeglina pikaajalisem kui koalitsioonivalitsus. Samuti on saadiku vastutus omavalitsusringkonna ees suurem kui proportsionaalses valimissüsteemis, seega peab saadik kõvasti pingutama, et järgmine kord taas valituks osutuks. Kuid sellel valimissüsteemis on ka nõrkusi, näiteks palju hääli läheb n-ö kaduma, sest valijate antud häälte hulk ja võidetud kohtade arv parlamendis on täiesti erinevad. Samuti soosib süsteem suurerakondasid, mistõttu on väikeerakondadel keeruline parlamenti pääseda ning seetõttu on poliitiline pluralism palju väiksem kui proportsionaalse valitsemissüsteemiga riigis. Eestis, samuti Lätis, Põhjamaades, Hollandis ja enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Proportsionaalse valimissüsteemi põhimõte on see, et vastavalt valijate antud häältest kujuneb esinduskogus kohtade arv. Riigikogu valimistel
1) valitsused reeglina püsivamad kui proportsionaalses süsteemis, sest tihti domineerib valitsuses üks suur partei. 2) Majoritaarne valimissüsteem on selge ja lihtne ning seetõttu ka valijatele arusaadavam 3) Piirkonda esindaval saadikul on suur vastutus / konkreetne vastutus antud piirkonna valijate ees. Majoritaarse süsteemi nõrkused 1) suur hulk valijate hääli läheb kaduma 2) süsteem soosib suurerakondasid ning väikeerakonnad tihti parlamenti ei pääse, seega poliitiline pluralism on väiksem kui proportsionaalse süsteemi korral. Hübriidsed valimissüsteemid Saksamaa, Itaalia, Leedu Ühendavad endas nii proportsionaalse kui majoritaarse süsteemi põhimõtteid (valijatel 2 häält) Demokraatia e rahvavõim 1) kehtib võimude lahususe põhimõte 2) meedia on vaba, tsensuur puudub 3) vähemuste huvid on tagatud 4) mitmeparteilisus
annaabi.ee 
