Pandivere kõrgustikud. Kõrgustikku iseloomustavad liigestatud pinnamoed ja erodeeritud mullad. Haanja kõrgustik asub Kagu-Eestis ning selle kõrgustik kõige kõrgem punkt on 318 meetri kõrgusel Suur Munamägi. Ligikaudseks pindalaks on 2500 ruutkilomeetrit. Leidub palju künkaid ja suuri kupleid. Mägi jätkub Lätis ja Venemaal. Haanjas on palju mägesi, mis on kõrgemad kui 280 meetrit. Keskosas on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Põhja suunas laskuvad sügavad orud - Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nende orgude vahel paikneb Hinsa küngastik, mis asub karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus. Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on
Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk. Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 2040 meetrini, kuid paiguti võib see olla veelgi tüsedam Suure Munamäe kohal umbes 80 meetrit. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik,mis asub ülemdevoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhja kõrgendikul. Veestik Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on
kõrgustikust. Sellesse piirkonda jääb suhteliselt madalam, ent sügavatest nõgudest liigestatud Paganamaa. Kõrgustiku ulatus põhjast lõunasse, Läti piirini on umbes 30 km ning läänest itta, Vene piirini umbes 40 km. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik, mis asub ülem-devoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. 2 Piusa koopad
1926, mil põles 1066,7 ha83 metsa eelnes 982,7-hektarilise84 metsapõlengutega aasta ja järgnes 2097,6-hektarilise85 kogupindalaga aasta. Seda kinnitavad ka aastad 1932-1935, kui vastavalt põles 878,8, 4733, 1388,2 ja 726,6 hektarit86 metsa. Tollal olid loomulikult kustutamisvahendid ja ennetamismeetodid algelisemad. Seiresüsteeme sellisel moel nagu praegu ei eksisteerinud üldse. Kuid juba 1950ndate keskpaigast alates peab paika väide, et suurepindalaliste metsatulekahjudega aastale eelneb või järgneb märkimisväärselt väiksema kogupindalaga aasta.87 [email protected].. 77 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 98. 78 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104. 79 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104. 80 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104. 81 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.
annaabi.ee 
