omandab jälle endise kuju ning surub vere voolama ka diastoli ajal. Vere voolamisel eristatakse: 1. Joonkiirust s.o. osakeste liikumiskiirus piki veresoont (mõõdetakse cm/s; m/s). Joonkiirus on suurem veresoone keskel. Kõige aeglasemalt liigub veri kapillaarides (mõni mm/s), kõige kiiremini aordis (~0,5 m/s). See võimaldab kapillaarides toimuda gaasi - ja ainevahetusel. Viimast soodustab ka õhuke kapillaarisein. Läbi veresoone seina ei saa normaalselt minna suuremolekulilised valgud (albumiin, globuliin, erütrotsüüdid) 2. Mahtkiirust s.o. vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus (mõõdetakse ml/s, ml/min.). See näitaja iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit. Nii on lihastes mahtkiirus töö ajal suurem kui rahuolekus. Veenide seinad on õhukesed, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides tagavad: 1. Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme. 2
imendunud ravim satub värativeeni kaudu maksa. Maks on peamine ravimeid inaktiveeriv elund, mis seob ja metaboliseerib ravimit osaliselt juba esimesel passaazil, seega osa imendunud ravimist läheb paratamatult kaduma. - pärasoolde manustamisel toimub imendumine ühtlasemates tingimustes, aktiivsed ensüümid puuduvad, imendumine on parem ja kiirem, kuid suuremolekulilised ained praktiliselt ei imendu. Samas aga ravim ei läbi maksa, sest satub rektaalveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Seega on rektaalse manustamise korral annustamine täpsem ja ravimi toime saabub kiiremini. Ravimi mao-seedekulglast imendumist mõjustavad tegurid. Reeglina imendub 75% suu kaudu antavatest ravimitest umbes 1-3 tunni jooksul. Imendumist mõjustavad järgmised tegurid:
..10-9 m. · Fuusikalises keemias vaadeldakse susteeme (gaasid, vedelikud, lahused jt.), mida moodustavad osakesed koosnesid enamikul juhtudel monest, harva monekumnest aatomist (molekulist). · Praktikas puutume aga usna sageli kokku selliste susteemidega, mille osakesed koosnevad sadadest, tuhandetest aatomitest. · Kolloidsusteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas. · Organismides kulgevate eluprotsesside ja tekkivate struktuuride aluseks on valgud, tarklis, tselluloos jt. suuremolekulilised ained. · Toiduained (leib, voi, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tuupi kolloidsusteeme. 34. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid osakeste mõõtmete alusel faaside agregaatolekute alusel dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel 35. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? 36
nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 3. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas. Organismides kulgevate eluprotsesside ja tekkivate struktuuride aluseks on valgud, tärklis, tselluloos jt. suuremolekulilised ained. Toiduained (leib, või, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. 4. Emulsioonid, nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulsioonid on süsteemid, mis sisaldavad kahte vedelfaasi, millest üks on peenete tilkadena dispergeeritud teises. Termodünaamiliselt ebapüsivad. Kahe segunematu vedelingrediendi, näiteks vee ja vedela parafiini, kokku segamisel ja intensiivsel
kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9 m. Kolloidkeemia on teadusharu, mis uurib: heterogeenseid dispersseid süsteeme, aluseks võttes faaside eralduspinnal kulgevad nähtused; kõrgmolekulaarseid ühendeid nii tahkes olekus kui ka lahustes Kolloidsüsteemid Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas. Organismides kulgevate eluprotsesside ja tekkivate struktuuride aluseks on valgud, tärklis, tselluloos jt. suuremolekulilised ained. Toiduained (leib, või, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. Muldade struktuur ja adsorptsiooniomadused, samuti pinnase (muda, savi) edasikandmine vooluveega on kolloidkeemilised protsessid. Paljude materjalide tootmine (ehitusmaterjalid - tsement, kips, vahtbetoon, värvid, kinofotomaterjalid, paber)l, nafta tootmine (puuraukude puurimine) põhineb emulsioonide ja suspensioonide kasutamisel
kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9 m. Kolloidkeemia on teadusharu, mis uurib: heterogeenseid dispersseid süsteeme, aluseks võttes faaside eralduspinnal kulgevad nähtused; kõrgmolekulaarseid ühendeid nii tahkes olekus kui ka lahustes Kolloidsüsteemid Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas. Organismides kulgevate eluprotsesside ja tekkivate struktuuride aluseks on valgud, tärklis, tselluloos jt. suuremolekulilised ained. Toiduained (leib, või, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. Muldade struktuur ja adsorptsiooniomadused, samuti pinnase (muda, savi) edasikandmine vooluveega on kolloidkeemilised protsessid. Paljude materjalide tootmine (ehitusmaterjalid - tsement, kips, vahtbetoon, värvid, kinofotomaterjalid, paber)l, nafta tootmine (puuraukude puurimine) põhineb emulsioonide ja suspensioonide kasutamisel