käitumine soodustab oskuslikku vaimset seisundit, samas kui oskamatud teod tekitavad negatiivseid meeleseisundeid, mis põhinevad ihal, vihal ja meelepettel. Kuna budistliku tee põhiidee seisneb selle ,,kohutava kolmiku" küüsist pääsemises, on ilmselge, et oskuslik käitumine pole lihtsalt mingi lisavalik. 2.2 Justnagu virgunu Teine aspekt rõhutab, et virgumisteel tuleks käituda nagu virgunud olend. Buddha käitumine on iseenesest oskuslik, põhinedes loomupärasel solidaarsusel, suuremeelsusel, ihast sõltumatusel, siiral ausameelsusel ning puhtal teadlikkusel. Kuigi kõigis peituvad nende omaduste alged, ei avaldu need alati enesestmõistetavalt. Tihtipeale tuleb nende väärtuste järgimiseks teadlikult pingutada justkui ollakse juba vurgunud olendid - , et võimaldada neil seemneil idaneda. Niiviisi virgumisseisundi poole pürgides muutub käitumine aja jooksul oskuslikuks ning ilmneb üha loomuomasemalt ja pingutusteta. 2.3 Oma kõrgema teadvusega ühenduse loomine
Porthos kehitas õlgu. Aramis naeratas heakskiitvalt. «Noh,» lausus d'Artagnan, «anname selle raha siis teenritele, nagu lord Winter meile soovitas.» «Jah,» ütles Athos, «ja rahatasku anname mitte meie, vaid inglaste teenritele.» Athos võttis rahatasku ja viskas selle kutsari kätte. «Teile ja teie seltsimeestele.» Taoline heldus mehe poolt, kes ise oli rahast täiesti lage, üllatas isegi Porthost ja sellel prantsuse suuremeelsusel, millest hiljem jutustasid lord Winter ja tema sõber, oli kõikjal suur menu, välja arvatud härraste Grimaud', Mousquetoni, Planchet' ja Bazini juures. Lahkudes d'Artagnanist andis lord Winter talle oma õe aadressi, kes elas majas number kuus Place RoyaleMl, ühes tolle aja kõige suursugusemas linnaosas. Peale selle lubas inglane ise talle järele tulla, et teda isiklikult esitleda. D'Artagnan määras talle kohtumise kella kaheksaks Athose juures.