Karja tuumiku moodustavad hästi läbisaavad märad, ka täku vahetumisel jääb karja tuumik kokku hoidma.Karja sisene alluvusvahekord ei ole alati kindel, tavaliselt pannakse võimusuhted paika paari päeva jooksul peale kohtumist.Noored loomad võivad enda hulgast välja valida liidermära või saab karjajuhiks täkk.Kui hierarhiaredel on paika pandud muutub see aja möödudes vaid vähesel määral.Hierarhia redelil kõrgemale tõusevad enamasti aktiivsemad, kangekaelsemad ja suuremakasvulised loomad.Täkk hoiab karja koos ja on karja kaitsjaks, isegi kui ta pole otsseselt karjajuht. Ühe karja liikmed tegutsevad enamasti koos, 90%liikmetest söövad ja puhkavad vähemalt paarikaupa ühel ajal.Hobuste karjakäitumise juurde kuulub üksteise järel liikumine- pea sabas kinni(vaata joonis 1).Sellise käitumisega koolitavad vanemad karjaliikmeid nooremaid ja aitavad neil rännakutel hirmu tekitavaid kohti läbida. Joonis 1. Hobusekarja liikumine.(www.google.com 17.10.2012)
Konnakotkad peavad jahti maapinnalt, ja õhust patrullides. Saak püütakse hommikul ja keskpäeval, saagijahi aktiivsus tõuseb õhtul kella 8 ajal (Keskkonnaministeerium. 2005). Jahti peavad nad koos teiste röövlindudega nagu stepikotkas. Vahel võtavad nad jõuga väiksematel röövlindudelt saagi ära. Kotkaid tõmbavad metsa tulekahjud, kuna seal on kerge jahti pidada. Eestis toituvad kotkad peamiselt konnadest, kaladest, roomajatest, lindudest, milles esineb sageli suuremakasvulised liigid nagu sinikael-part ja imetajatest, millest moodustavad 55% uruhiired. (Wikipedia 2015. Suur-Konnakotkas) 1.3 Levik ja arvukus Suur-konnakokaste pesitsus territoorium on Läänemerest kuni Vaikse ookeani ning väiksemad populatsioonid on Pakistanis lõunaosas ja India põhjaosas. Ligikaudu 3000 paari on maailma populatsioonis(Väli. 2005). Suur-konnakotkaste arvukus on langenustrendis olnud ning nad on kadunud Ungarist, Bulgaariast, Slovakkiast, endise
Hiinas arvatakse olevat kuni 100 erinevat seatõugu, kuid kuna paljude tõugude vahel puuduvad suured erinevused, siis seakasvatusteadlaste arvates on neid umbes 40 ringis. Hiina seatõud võib tinglikult jagada kahte suurde rühma: lõunahiina ja põhjahiina tõud. Hiina lõunarajoonides formeerus sooja kliima ja suhteliselt heade söötmistingimuste mõjul varavalmivam väikesekasvuline rasvasiga. Põhjapiirkondade karmimas kliimas ja kehvemates söötmistingimustes olid sead suuremakasvulised ja tugevama konstitut-siooniga, kuid hiljavalmivad. Hiina sead on väga rahuliku meelega ja emised hoiavad hästi põrsaid. Hiina sigade lihakehad on suure rasvasisaldusega, juba 5 kuu vanustel loomadel on pekipaksus 3 cm ja enam. Hiina sigu iseloomustab veel see, et emised on väga rahulikud ja heade emaomadustega. Stressiseisundis muutuvad emised täiesti inaktiivseteks ja ei reageeri kunagi tormiliselt, järsult.
annaabi.ee 
