Hea tulevik sõltub õigetest otsustest Kallid 10.A klassi õpilased! Siin te olete läheb juba kümnes aasta, kui te nühite koolipinke, kuid see pole veel lõpp. Kas te olete vahel mõelnud, et küll see aeg on kiiresti läinud? Just nagu oleks eile alles olnud väike jõmpsikas ja nüüd juba peaaegu et suur inimene. Kuid ka suurekssaamise juurde kuulub erinevate valikute tegemine ja nüüd on paras aeg, et mõelda tulevikule. Tõsi küll selleks on veel aega, kuid oma eesmärgid tuleb juba varakult paika panna. Praegu on see aeg, kui tuleb eriti hoolikalt õppida, sest gümnaasiumisse tulite ju ometi omal tahtel. Pärast seda avaneb väga palju erinevaid võimalusi tulevikuks: kas minna edasi kõrgkooli, juhul, kui te olete valmis veel kaua õppima ja olete huvitatud üksikasjalikest teadmistest, ning pärast seda
julgema puudutada ka valusamaid teemasid.Tõeline kunst peab julgema olla mõjuv ning aidata inimestel korrastada ja läbi seedida ka rängemaid läbielamusi. 20. sajandil, mida kirjanik ja ühiskonnategelane Ellen Key (18491926) nimetas laste sajandiks, on kardinaalselt muutunud suhtumine lapsesse ja lapse õigustesse kultuurielamustele ning võimalustele väljendada oma mõtteid, unistusi, tundeid ja andeid kultuuri kaudu. Tänapäeval ei nähta lapsepõlves enam suurekssaamise ootust, vaid omaette elu. Lastel on õigus osaleda kultuuris mitte ainult selleks, et midagi õppida või täiskasvanueluks valmistuda, vaid ka selleks, et nutta, naerda, väljendada oma tundeid ja mõtteid,olla tõsiseltvõetav siin ja praegu. Kultuur avardab maailma ja Rootsi lastekultuur püüdleb selle suunas, et lastel oleks juurdepääs loomingulistele vahenditele ja võimalused loovaks eneseväljenduseks. Mitte et ilmtingimata saada loovaks kunstnikuks, vaid et rikastada oma elu. 21
2. Koolikiusamine Tihti kiusamist ei märgatagi või peetakse mitte märkimisväärseks. Paraku toimub kiusamine koolis iga päev ning vahel on kiusaja ise ,,ohver", kes valib kiusamiseks nõrgema, et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime
annaabi.ee 
