22. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näit. 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud). 2) väljapüük populatsiooni tiheduse selgitamiseks püütakse kinni kõik selle isendid. Näit. tiigi kalastiku uurimine. 3) erinevad proovialade meetodid. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Immigratsioon sisseränne. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv
etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia) 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näit. 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud). 2) väljapüük populatsiooni tiheduse selgitamiseks püütakse kinni kõik selle isendid. Näit. tiigi kalastiku uurimine. 3) erinevad proovialade meetodid. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Immigratsioon sisseränne. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv
Puisniitude levik 19. saj. lõpus: 850 000 ha (18 % Eesti pindalast) praegu hooldatakse ca 650 ha peam. Lääne-Eestis Puisniidu hooldamiseks vajalik: niita igal aastal mitte enne 1.juulit; hein riisuda ja ära vedada; hoida puude liituvus ja põõsaste katvus ca 0,1 – 0,3 (0,5) 1) heina niitmise ja koristamise mõju niidule paranevad valgustingimused, soodustub valgusnõudlike liikide kasv väheneb oluliselt suurekasvuliste taimede lehepind ja biomass niidetud aladel on rohkem seemneliselt paljunevaid liike niidetud aladel graminoidide (kõrrelised ja lõikheinalised) osatähtsus väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu)
c) kahanev e. regressiivne populatsioon iive on negatiivne. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljaendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendata ka biomassina või mahuna. Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda nim. biotoobi kandevõimeks. Meetodid populatsiooni väljaselgitamiseks: a) kõikide isendite loendus-mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud). b) väljapüük püütakse kinni kõik selle isendid (nt tiigi kalastiku uurimine). c) erinevad proovialade meetodid. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. a) maksimaalne sündimus b) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. a) ökoloogiline suremus b) teoreetiline minimaalne suremus.
kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, valgus, temperatuur, niiskus, kasvukoht või elukoht. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näiteks 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud). 2) väljapüük populatsiooni tiheduse selgitamiseks püütakse kinni kõik selle isendid. Näiteks tiigi kalastiku uurimine. 3) erinevad proovialade meetodid. Tihti ei ole tähtis teada populatsiooni suurust sellel või teisel ajamomendil, vaid just populatsiooni dünaamikat, st. kas populatsioon ajas kasvab või väheneb. Eristatakse: a) keskmine tihedus isendite arv kogu uuritava ruumala kohta;
sündivus, suremus ja vanuseline struktuur. Seega üksikorganism sünnib, vananeb ja sureb, aga tema puhul ei saa rääkida sündimusest, suremusest jne. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näit. 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud). 2) väljapüük populatsiooni tiheduse selgitamiseks püütakse kinni kõik selle isendid. Näit. tiigi kalastiku uurimine. Endla Reintam, 2008/2009 42 3) erinevad proovialade meetodid. Tihti ei ole tähtis teada populatsiooni suurust sellel või teisel ajamomendil, vaid just populatsiooni dünaamikat, st. kas populatsioon ajas kasvab või väheneb.
annaabi.ee 
