Nibelungide laul
ühendas kaks iseseisvat kangelaslugu, andis neile ühtse vormi, sobitas
mõlemad laulud suiselt teineteisega. Kuidagi ei saa seda nimetada
kompilatsiooniks, vaid suurejooneliseks loometööks.
Suurejoonelisust näeme juba eepose kompositsioonis. Mõlemad osad on
heas tasakaalus. Suurejoonelisust näeme ka tegelaste
ümberkujundamises, võrreldes algmaterjaaliga. Eepose peategelased on
kahtlemata Kriemhild ja Hagen. Nende kahe vastandamisel rajanebki
kogu lugu.
Kompositsiooni läbimõeldud suurejoonelisusut tõendab traagilise
lõpplahenduse osutamine algusest peale. See joon on ainulaadne. Juba
esimeses loos mainitakse häda ja õnnetust , mida põhjustab noore
Kriemhildi ja Siegfriedi abielu. Ja see viide eelseisvale õnnetusele läbib
kogu teost. Siit ei maksa järeldada ,et eeposes polegi helgeid kohti , on
ikka. Näiteks Siegfriedi ja Kriemildi armastuslugu on nimetatud kõige
ilusamaks ja väljendusrikkamaks terves keskaegses saksa kirjanduses.
annaabi.ee 
