keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism peaaegu ainult oma konstruktivistlikus variandis. Kandinsky rajatud ekspressiivne variant jäi mitmekümneks aastaks varjusurma, sest kui Kandinsky ,,Bauhausis" töötas, ilmusid isegi tema teostesse geomeetrilised kujundid. Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on ,,emotsionaalne jõud", mis kanti maalile kunstniku ,,sisemise vajaduse sunnil". Kompositsiooni üldist liikumist liigendavad rutakad
liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel: Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged. Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad horisontaalpragude tekkeni. Näiteks gaasbetoon-plokkidest laotud müüritises on plokil ja vuugisegul tunduvalt erinevad soojusjuhtivused, mis tekitab termilisi pingeid. Suureformaadilistest ehituskividest müüritises jaotuvad pinged üle vuukide ebaühtlasemalt ja tugevamalt kui väikeseformaadilistest ehituskividest müüritises. Pinged, mis varem olid jaotunud ühtlasemalt üle kogu müüri, kontsentreeruvad, mille tulemusel tekivad praod. Sageli kasutatakse müürimördis liiga tugevat mörti, mis on ka üheks pragude tekkepõhjuseks. Gaasbetoon imab krohvimördist vee väga kiiresti välja ja ei anna praktiliselt midagi tagasi. Ka
Võimalik, et tegemist oli keskaegse kaminaga. Käärkambri alla on kelder, kuhu pääseb pikihoone kirdenurgast. Torniruum oli kõrge kaarava kaudu ühendatud kesklööviga ning moodustas seega orgaanilise osa kirikuinterjöörist. Kiriku lõunaküljel paiknenud lüübeki kabeli müüristik on hilisemate juurdeehituste käigus suuremal määral lammutatud. Kahevõlvikuline kabel oli tõenäoliselt 3/6 polügonaalse lõpmikuga. Sellest on säilinud vähesed fragmendid. Kiriku seinad on ehitatud suureformaadilistest tellistest, mis on algselt krohvimata ja valgendamata. Külglöövide ülaosas on friis, mis moodustab neliksiirudega raamitud terrakotapeadest. See jätkub ka tornitahkudel. Enamikel akendel on kujunduses vahelduv mandelvööt süvarihvaga. Põhjalöövi lääneaknal süvarihv vaheldub fassaadi tellistega. Kooriruumi akendele paigaldati peale 1902. aasta restaureerimist vitraazid. Akende kompositsioonide keskmeks oli üksikfiguur, mis oli neogooti raamistikus. Põhjaküljel on
basiilika, kus pikihoonele liitus läänes torn ja ühelöövilise polügonaalse lõpmikuga kooriruumi põhjaküljel paiknes käärkamber. Pikihoone lõunaküljel asus aga Lüübeki kabel. Pikihoone on silmatorkavalt asümmeetriline: kesklööv laieneb trapetsiaalselt ida suunast. 1 Tulenevalt Tartu soisest pinnasest tuli kiriku vundamendi vajumise takistamiseks kasutada keskajal levinud horisontaalsete palkide parvalust kahekihiliselt palkidest laotud toed. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn. vendi seotises, kus kaks pikikivi vaheldub ühe sidekiviga. Külglöövide ülaosas kulgeb friis, mis moodustub neliksiirudega raamitud terrakotapeadest. Kesklöövi toetussüteemist on nähtaval väikesed kontraforsi- laadsed müüriosad akende vahel. Lääneportaali kroonib vimperg (ehisviil), millele on kaunistuseks lisatud Viimsepäevakohtule viitav 15 figuurist koosnev deesidegrupp. Portaalis arvatakse algselt olevat kuus astet, millest praegu on alles vaid neli
TUNNUSJOONED Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. KUNSTNIKUD VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on ,,emotsionaalne jõud", mis kanti maalile kunstniku ,,sisemise vajaduse sunnil". Kompositsiooni üldist liikumist liigendavad rutakad ja kindlasuunalised
TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et „Sinine ratsanik“ pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. ● VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada „sisemist aega“ (loov emotsioon) „välimisega“ (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on „emotsionaalne jõud“, mis kanti maalile kunstniku „sisemise vajaduse sunnil“. Kompositsiooni üldist liikumist
TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on ,,emotsionaalne jõud", mis kanti maalile kunstniku ,,sisemise vajaduse sunnil". Kompositsiooni üldist liikumist liigendavad rutakad ja kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad, laskuvad või on
TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on ,,emotsionaalne jõud", mis kanti maalile kunstniku ,,sisemise vajaduse sunnil". Kompositsiooni üldist liikumist liigendavad rutakad ja kindlasuunalised
annaabi.ee 
