Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem 7 Transistoride kasutuselevõtt, 1950ndate aastate keskel, muutis radikaalselt arvuteid. Arvutid muutusid piisavalt usaldusväärseteks, nendega oli võimalik juba kasulikku tööd teha. Esimest korda eristati disainerid, ülesehitajaid, operaatoreid, programmeerijaid ja hooldus personali. Neid arvuteid kutsuti spetsiaalselt suurarvutiteks, neil oli oma konditsioneeriga ruum. Seda said endale lubada vaid üksikud suured korporatsioonid , valitsused või ülikoolid, kuna see läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki sisendruumi ja andis operaatorile ja ootas kuni väljund on valmis. Kui töö sai valmis läks
Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem Transistoride kasutuselevõtt, 1950ndate aastate keskel, muutis radikaalselt arvuteid. Arvutid muutusid piisavalt usaldusväärseteks, nendega oli võimalik juba kasulikku tööd teha. Esimest korda eristati disainerid, ülesehitajaid, operaatoreid, programmeerijaid ja hooldus personali. Neid arvuteid kutsuti spetsiaalselt suurarvutiteks, neil oli oma konditsioneeriga ruum. Seda said endale lubada vaid üksikud suured korporatsioonid , valitsused või ülikoolid, kuna see läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki sisendruumi ja andis operaatorile ja ootas kuni väljund on valmis. Kui töö sai valmis läks
GM-NAA I/O. Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem Transistoride kasutuselevõtt, 1950ndate aastate keskel, muutis radikaalselt arvuteid. Arvutid muutusid piisavalt usaldusväärseteks, nendega oli võimalik juba kasulikku tööd teha. Esimest korda eristati disainerid, ülesehitajaid, operaatoreid, programmeerijaid ja hooldus personali. Neid arvuteid kutsuti spetsiaalselt suurarvutiteks, neil oli oma konditsioneeriga ruum. Seda said endale lubada vaid üksikud suured korporatsioonid , valitsused või ülikoolid, kuna see läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki sisendruumi ja andis operaatorile ja ootas kuni väljund on valmis. Kui töö sai valmis läks
annaabi.ee 
