töökindlus ning arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis. Arvutite arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile, luues oamvahel ühilduvaid arvutiperesid. Peagi hakati kasutama käskude konveiertöötlust ja teisi info paralleeltöötlust toetavaid võtteid. Laia leviku omandasid operatsioonsüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standardtarkvara loomiseks. Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid ning viimaseid kastati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides. Neljanda põlvkonna (1971-1981) arvutite loomine on seotud mikrolülituste tehnoloogia kiire arenguga kuuekümnendate aastate lõpul ja seitsmekümnendate algul. Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste (lausintegraallülituste) massiline kasutamine arvuteis ning valmisid esimesed mokroprotsessorlülitused ja mikroarvutite kiibikomplektid
Lüüs oskab andmeid ise ümber vormindada vastavalt sihtsüsteemi nõuetele. Lüüs ühendab kaks süsteemi, millel on erinevad sideprotokollid, andmestruktuurid ja vormingud, keeled ning arhitektuurid. Gateway 2 Lüüside pearakenduseks on side loomine PC-de ja suurarvutite keskkonna vahel. Lüüsiks kasutatakse tavaliselt ühte tavalist PC arvutit, milles kasutatakse vastavat tarkvara. Lüüsi kaudu saavad PC arvutid ühenduse suurarvutitega või teise võrgu arvutitega. Gateway 3 Lüüsid on kallid. Lüüsid pole universaalsed (nad on ainult kindla ülesande täitmiseks). Lüüsi töötlusvõime (töökiirus) pole eriti kõrge. Lüüs saab olla ka eraldi seade. Lüüs on vajalik TCP/IP liikluse reguleerimiseks. LAN adapter (Võrgukaart) Võrgukaart on liides arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaarte on erinevate ühendustega ja erinevatele siinidele. Võrgukaardi kvaliteedist sõltub ka
keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; jõudlus ulatus 0,1kuni 400 miljoni operatsioonini sek; mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes töökindlus; loobuti suletud arhitektuurist ja mindi üle avatud arhitektuurile. ühilduvad arvutipered; osade arvutite põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid; hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusreźiimis; kõrvuti suurarvutitega arendati intesiivselt miniarvuteid. 4. põlvkond - aastad 1971 - 1981; Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine; esimesed mikroprotsessorlülitused (intel 4004(1971)); personaalarvutid; jõudlus vahemikus 9,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sek; rööptöötlusele orienteeritud multiprotsessorsüsteemid; lausintegraallülitusena hakatakse valmistama kiireid ja suure infomahitavusega pooljuhtmälukiipe
Ilmusid omavahel ühilduvaid arvutipered Osade arvuti põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid Arvutite juhtimine toimus valdavalt mikroprogrammjuhtimise printsiibil Hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusrežiimis Laia leviku omandasid operatsioonisüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standarttarkvara loomiseks Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid. Viimaseid kasutati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides Esindajaid: IBM System 360 (S/360), CDC 6600, ILLIAV-IV, LINC, PDP-8 Neljas põlvkond (1971 – 1981) Iseloomulikud jooned: Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine Esimesed mikroprotsessorlülitused (Intel 4004 (1971)) ja mikroarvutite kiibikomplektid) Tekib uus arvutite klass – personaalarvutid
annaabi.ee 
