Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
2
Vote DOWN
Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikkuse mõtlemiskeskus keskus
Inimese närvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: • laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine • kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine • oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine • kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Käitumise bioloogilised alused
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju e. otsaju  KNS-i kõige hiljem evolutsioonis väljaarenenud osa  esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel  Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist.  Imetajail lisandub arenenud ajukoor, mis katab aju pinda ja moodustab suurema osa poolkerademassist.
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju – olulisim osa on suuraju välispinda kattev ajukoor, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust • väikeaju – kooskõlastab erinevaid liigutusi • keskaju – lihaste pingeseisund • vaheaju – ainevahetus, paljunemine, eritamine, keha temperatuuri reguleerimine • piklikaju – ühendab peaaju seljaajuga, hingamine ja südametegevus
Eluslooduse portfoolio
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - suurendab ajukoore impulssidega refleksid:kiired pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, kohanemisreaktsioonid, mis on vastused kooskõlastab erinevaid liigutusi, 3.vaheaju-reg. väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha ärritustele, jagun: 1.kaasasündinud e. pärilikud temp.
Inimese närvisüsteem meeleelundid konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid Närvisüsteem võimaldab: 1 Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast.
Psühholoogia koolieksami materjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoore kurde nimetatakse ajukäärudeks (gyri) ning vagusid, mis ajukäärusid üksteisest eraldavad (sulci). Sügav pikivagu jagab suuraju kaheks poolkeraks, mis on omavahel ühendatud mõhnkehaga (corpus callosum). Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju — närvisüsteem suured loomad — põllumajandusega seotud õnnetused sõiduki kokkupõrge — vigastuste tekkimise mehhanismid sõiduki rullumine üle katuse — vigastuste tekkimise mehhanismid söögitoru intubatsioon — vabade hingamisteede käsitlus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju e. otsaju 􀁺 KNS-i kõige hiljem evolutsioonis väljaarenenud osa 􀁺 esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel 􀁺 Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist.
Kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni
Inimene
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - suurendab ajukoore pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, 3.vaheaju-reg. Joonis: peaaju, silma (koos silma osade ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp.
Inimese närvisüsteem meeleelundid konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju – peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast – omavahel ühendatud närvidega.
Närvisüsteem, immuunsussüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid.
Psühholoogiateadus ja selle tähtsus meie käitumisele
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi.
Närvisüsteem ja Meeleelundid
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks.
Psühholoogiateadus ja selle tähtsus meie käitumisele
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju sagarad on seotud mitmete tähtsate funktsioonide reguleerimisega, nagu näiteks oimusagar, milles asub lõhnade keskus , kuulmise keskus ning mälu.
Närvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad närvid.
Närvisüsteemi referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu ning sihipärase tegevuse kavandamine.
Inimene kui tervikorganism
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju – informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine.
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju koor on tehtud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist.
Bioloogia KT närvisüsteem ja refleksid
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - seotud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegeist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist.
Hingamiselundkond, sisenõrenäärmed ja närvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku)
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 10 – 14 miljardit närvirakku.
Aju ehitus ja funktsioneerimine
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoor - sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine.
Füsioloogia eksami küsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju – paremaju pool juhib vasakut kehapoolt, see on seotud ka muusikaliste , kunstiliste ja kujutusvõimetega.
Hingamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal.
Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust.
Näärmed, närvid ja meeleelundid
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Anatoomia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist.
Hingamine, hormoonid, närvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju koor on otsaju suurem osa. Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust.
9.klassi bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.
Kesk- ja Piirdenärvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud.
Närvid
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud.
Närvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju on kui kool - estat, matat juhib vasakpool, paremal pool asub kunsti- ja laulusoon.
Luuletus ajust
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus.
Kokkuvõte
Vote UP
-1
Vote DOWN
Suuraju on peaaju suurim osa kogu ajust ja koosneb kahest poolkerast (parem ja vasak). 2).väikeaju(cerebellum) regoleerib lihaste tööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi ja on üks tähtsaimaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (vermis) varal.
Närvisüsteem, aju ehitus ja refleksid
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast.
Inimene
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju poolkerad – riietumine 2. Nahk – higistamine veresoonte laienemine. Ahenemine.
Inimene kui tervik organism
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoores on umbes 14 miljardit närvirakku, mis valdavalt paiknevad kuues kihis.
Anatoomia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoores on teatav hulk närvirakke, mis reageerivad üheainsa maitsekvaliteedi
Kordamisküsimused 2(vastused)
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga.
Närvisüsteemi referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks.
Kõrgema närvitalitluse mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks.
Närvisüsteem, immuunsussüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust.
Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis)
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju – „kokku kortsutatud“, et närvirakud ära mahuks.
Närvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju välispind on ajukoor, mis moodustub mitmest närvirakkude kihist.
Närvisüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju on peaaju suurim osa, mis moodustab 70% peaaju mahust.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Vote UP
0
Vote DOWN
Suurajul on kaks poolkera, mille pindmine kiht on ajukoor.
Bioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju poolkerad on oma arenguastmes saavutanud kõrgeima taseme.
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju – kaks ajupoolkera, mida ühendab mõhnkeha.
Aju ehitus ja funktsioneerimine
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - kõige suurem ja arenenuim peaaju osa.
Inimese organism - mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - suurendab ajukoore hädaolukorras.
Inimese närvisüsteem meeleelundid konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju - Õppimise ja mälu keskus.
BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju – soodustab verevarustust.
Anatoomia materjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Suuraju e. peaaju suured poolkerad.
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Vote UP
-2
Vote DOWN
Suuraju on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Suuraju on jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Piklikajus on mitmeid eluliselt tähtsad juhtkeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust.
Bioloogia - sisenõrenäärmed
Vote UP
-1
Vote DOWN
Suuraju - moodustab 70% peaajust, katab pealt ajukoor, mis koosneb paljudest närvirakkudest, ajukoores asuvad haistmis-, maitsmis-, kuulmis-, nägemis- ja kõnelemiskeskused.
Eksami teemad
Vote UP
-1
Vote DOWN
Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Liigutuskeskus Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Maitsmiskeskus Haistmiskeskus
Bioloogia konspekt
Vote UP
-1
Vote DOWN
Suuraju välispind on hästi kurruline ja vaoline, suurendab aju pindala.
Inimene
Vote UP
-2
Vote DOWN
Suuraju välispinda nim. ajukooreks( 3 mm paksune, moodustub mitmest närvirakkude kihist). Suuraju välispind on kurruline ja vaoline, see annab ajukoore pindala juurde. Mida suurem on pindala seda rohkem on seal närvirakke ja seda keerukamat käitumist see
Närvisüsteem - õppematerjal

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

penitsilliin on pingestatud ja koosneb β-laktaami ja tiasolidiini tsüklitest, olles moodustunud kahest aminohappest, Cys ja Val. Kõrvalahel sõltub söötmest.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun