näiteks tunnetades oma töö või enese tähtsusetust firmas. Motiveerimise teeb keeruliseks see, et pole olemas kindlat retsepti, kindlaid mehhanisme, inimeste vajadused ja neid motiveerivad faktorid on erinevad. Alustama peaks seega ikkagi firmasisesest uurimisest ja tegema kindlaks, mida iga töötaja tähtsaks peab. Seejärel peaks firma läbi mõtlema oma motiveerimise süsteemi, lähtudes firma võimalustest, organisatsiooni ja töötajate vajadustest ja suundumistest. Motivaatorid võib suures piiris jagada kahte rühma materiaalsed ja mittemateriaalsed. Üheks materjaalseks motivaatoriks on raha. Raha rolli motiveerimisel ei saa kuidagi alahinnata, samas ei pruugi see olla töötaja jaoks motivaator, andmaks maksimaalset panust, saavutamaks parimaid tulemusi ja tundmaks enda panust olulisena. Et raha kujuneks motiveerivaks teguriks, peab see inimesele oluline olema
Sõjast suhteliselt puutumata Ameerikasse põgenesid paljud avangardsed Euroopa kunstnikud ja nende mõjul tekkis maja nduslikult märksa paremates tingimustes oleval maal pinnas moodsa kunsti, seal hulgas ka abstraktse kunsti viljelemiseks. Teise maailmasõja järgsed abstraktsionismi voolud on: l abstraktne ekspressionism e. action painting, l abstraktne impressionism. 1940. aastatel sündis sõjajärgses Pariisis omanäoline ja varasematest suundumistest erinevasisuline abstraktsionismi alavool Kunstnikud lähtusid loodusmuljest, impressioonist, ja nende töödel kujutatu oli teostatud väikeste pintslitõmmetega impressionistlikult. Peagi kujunes sealsamas Pariisis veel üks abstraktsionismi variant, mis jääb järjekindla konstruktivismi (mida samal ajal palju viljeldi) ja abstraktse impressionismi vahele. Tuntuim selles laadis maalija on Nicolas de Stael (19141955), kes on tihti lähtunud
Veel huvitavamaks teeb mõistmise, et kas lugeja või vaataja suudab oma kujutelmades haarata kogu kunstiteose terviklikkust, haarata endasse kunstiteose algust ja lõppu ning nende vahel lugu ennast. Film võrreldes kirjandusega on antud lahenduses mõistmiselt lihtsam ja konkreetsem. Kirjandust ja filmindust saab osadeks jaotatuna uurida ja analüüsida. Kirjanduslikku teksti saab jagada lähtudes fraseoloogiast ja süntaksist ning paljudest muudest grammatilistest suundumistest, kuid samas saab ka filmiteost jagada kaadriteks, episoodideks, heliks või pildiks ning võib lisada boonusena võrreldes tekstiga veel valguse, rakursi või muusika. Kirjanduse ja filmi erinevust saab tabavalt üldistatuna kokku võtta - kirjandus on ainult fikseeritud kirjalik sõna, aga filmis toetab pilti heli, muusika ning suuline sõna. Sellest lähtuvalt tuleb meil tõdeda, et kirjanduses on kirjapandu üheülbaliselt konkreetne ning
annaabi.ee 
