takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2. Mootori reversseerimiseks tuleb sisse lülitada lüliti SB2 või peab laud jõudma lõpulülitini SQ2.Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kuikiirenduskontaktorid KM4 ja KM5. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevadja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja
mähise väiksem induktiivsus kindlustab siirdetalitluse lühema kestvuse ja väldib ohtliku kommutatsioonilise ülepinge teket. Ankruvoolu suuna muutmiseks muudetakse polaarsust ankru klemmidel. Mootorite reversseerimise tüüpsõlmede skeeme on kujutatud joonisel 1.1. Joonisel 1.1.a on kujutatud reversseeritava kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeemi jõuahelat. Mootori reversseerimine (pöörlemissuuna muutmine) toimub suunakontaktorite KM1 ja KM2 abil. Joonisel 1.1.b on kujutatud reversseeritava rööpergutusega alalisvoolumootori juhtimisskeemi jõuahelat, kus reversseerimine toimub samuti kontaktorite KM1 ja KM2 abil. Suunakontaktorite juhtimisskeemi on kujutatud joonisel 1.1.c. Pöörlemissuuna valimine toimub surunuppude S2 ja S3 abil, millistele vajutades saavad toite vastavalt kas suunakontaktori KM1 või KM2 elektromagneti mähis. Kontaktor KM1 või KM2 rakendub ning tema peakontaktid mootori jõuahelas
annaabi.ee 
