kursused, algasid Ratassepal näljakuurid. Dirigeerimistundidele saabus Ratasseppvärske ja reipana, olles tingimata käinud jooksmas ja pärast seda duši all. Arvo Ratassepp õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Arvo lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) koorijuhina aastal (Jüri Variste klass). Alates 1958. aastast töötas Arvo TRK-s koorijuhtimise õppejõuna ja alates 1972. aastast professorina. Ka õpetajana, õppeprotsessi suunajana oli Arvo Ratassepp teerajaja. Ta kehtestas ennast õppejõuna väga kiiresti. Läks vaid kakskolm aastat, kui Ratassepast kujunes autoriteet, kelle juurde taheti õppima tulla. Kavad olid huvitavad, töö klassis väga süsteemne ning see andis ka tulemuse. Arvo Ratassepp oli ka edukas koorijuht. Ratassepp juhatas aastate jooksul meeskoori Runo ja Tallinna Kammerkkoori. Osales ka Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori asutamises ja oli üks selle dirigente.
ankeet või vestlus e. intervjuu) 4)test Korrelatiivsed: (näidatav kui tugevasti on kaks asja omavahel seotus, kuid ei näita kas seos on põhjuslik). On ainus meetod, mis võimaldab uurida põhjuslikke seoseid ja anda vastuse küsimusele miks? Psühhoanalüütiline teooria Meie elu juhivad tumedad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need kujunevad suurel määral lapsepõlves ja on tähtsad meie igapäevase käitumise suunajana(Austria arst Sigmund Freud). 10% teadvustatud 90% teadvustamata Alateadvuse võtmed:1.Eksiteod a)kõne ja teovääratused b)asjade unustamine, kaotamine, lõhkumine c)nimede ja kavatsuste unustamine d)kirjavead 2.Fantaasiad 3.Vabade assotsiatsioonide meetod 4.Unenäod Psühhoanalüütiline isiksuse teooria
teadmise konstrueerimine. · Oluline on see, et õpetaja kujundaks oma arusaama õppimisest, kasutades erinevate õppimisteooriate nägemusi, ja kogeks, et tema nägemus laste õppimisest on tema töö aluseks ning aitab liigendada tema igapäevatööd. Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana Lähtumine lapsest ja lapse aktiivne roll õppijana: · Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevusel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. · Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. · Kahju on sellest, et Soome eelõpetuse õppekava alustes (2000) ei võeta seisukohta selles, mis lapsest lähtumine või lapsekesksus on.
/ C. Rogers; A. Maslow Psühhobioloogiline-seletatakse käitumist, kui ajus toimuvate ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6.Sigmund Freud` i psühhoanalüütiline teooria (üldine tutvustus, isiksuse teooria, isikuse arenemise teooria). Üldine tutvustus: Psühhoanalüütikute väitel vallanduvad meie käitumise võimsad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need vormitakse suurel määral lapsepõlvekogemuse poolt ja nad on tähtsad meie igapäeva käitumise suunajana. ·Teadvus, alateadvus, eelteadvus. Isiksuse teooria: Inimesel on 3 allsüsteemi: ·ID - tema. Esinem psüühikas neid soove ja tahtmisis, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste vajadusel. ID toimub vastavalt naudinguprintsiibil, mille eesmärk on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine, mittteteadlik. ·EGO - mina. Psüühika käitumist juhtiv komponent. Ülesandeks on tasakaalustada ID`i ja SUPEREGO`t
See omakorda rõhutab koostööd lapse kasvukeskkonna vahel. · Konstruktivism toob esile õppimise isiksusliku loomuse. · Õppimine tähendab seda, et laps tõlgendab aktiivselt asju ja elu enda ümber ning vormib uue mõistmise alusel lisamõisteid. · Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana. Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele. Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse
võiks defineerida Kollomi (2013) järgi. „Uurimusliku õppe (inquiry learning, inquiry-based learning) aluseks on teaduslikud kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning analüüsitakse ja hinnatakse neid.“ (Kollom, 2013, p8) Uurimusliku õppe puhul on väga hästi nähtuv see, et õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) suunajana, mitte valmisteadmiste andjana (Teppan, s.a.). Nimelt õpilane leiab probleemi, püstitab uurimisküsimused ja hüpoteesid ning töö eesmärgid ning tehakse läbi uurimuslik töö, mille käigus kogutud andmeid analüüsitakse ning tehakse hiljem nende põhjal järeldusi. 10 Dialoog ja vestlused Eelkõige mõeldakse dialoogi all dialoogilist kuulamist. Rajaleidja (2014) on toonud välja
ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus, sallivus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused. Demokraatia arendamine Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia ,,valmis saanud", on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi elu oluliste otsustuste suunajana. 1. Parlamentaarne demokraatia. Peame vajalikuks parlamentaarse demokraatia jätkuvat täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on vaieldamatult piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida. 2
taotleda, kodakondsust vahetada). Info jagamine pole võimalus, vaid peamine tööülesanne. Avalik sektor vastutab ühiskonna ja riigi heaolu eest. Avaliku sektori organisatsioonid esindavad riiki ja tegutsevad kodanike heaks. Seepärast on kommunikatsioonil siin väga tähtis ülesanne. Näiteks maksu- ja tolliameti kommunikatsioonis on oluline ettevõtte kui avaliku sektori asutuse roll keskkonna ja suhtumise kujundaja ning suunajana. Neid rolle saab edukalt täita sihipärase ja kavakindla kommunikatsiooni kaudu. Näide Maksu- ja tolliameti suhtekorraldus Maksu- ja tolliametis on põhimõte kliendikeskne teenindamine. Teenused kavandatakse eelkõige kliendi vajaduste kohaselt, muutes need lihtsamaks ja mugavamaks, hoides nii kokku kliendi aega ja raha. See tähendab elektrooniliste teenuste arendamist, kliendile valikuvõimaluste pakkumist,
armastust, mis sus on, rõõmsameelsust, poeesiat. See on see, kuidas ma tahan sind mäletada. MIHHAIL: Tänan sind, Vissarion. BELINSKI: Ma ei taha mäletada sinu kõrki eneseuhkust, sinu omakasupüüdlikkust, kõhkluste puudumist... löömamehelikkust, teiste kulul elamist, sinu enesekindlust õpetajana ja oma pimestatud õdede suunajana, kelle ainsaks filosoofiaks on "Mihhail ütleb"... MIHHAIL: Ah nii! BELINSKI: ...ja üle kõige sinu pidevat põgenemist abstraktsioonide ja fantaasia maailma, mis ei lase sul märgata, et filosoofi elu on aristokraatlik asi, mis on saanud võimalikuks tänu Premuhhino viiesaja pärisorja higile, kellel millegipärast ei ole
moehulluste tingimusteta mõistmisena ega sellena, et ebasotsiaalne käitumine tunnistatakse noorte maailma kuuluvaks. Lapsepõlvepärase emalapsesuhte katkestamine ning uue suhte sõlmimine on lapsele hädavajalik. Ta ei saa ema, olgu too ükskõik kui moodne, võtta sõbrana kaasa oma noore inimese maailma, ta vajab ema emarollis: kasvatajana, suunajana, toetajana. Kui vanemad samasugusust liialt rõhutavad, siis võivad nad noores tekitada ägeda vastureaktsiooni: too püüab rõhutada oma erinevust emast või isast järjest tugevamini, sest vahetegemine on iseseisvumise puhul paratamatu, ka siis, kui noorte maailma tungitakse mõistmise nimel. Seda laadi ebasiirus võib muutuda ka õpetaja probleemiks. õpetaja, kes