II faas: toidukämp viiakse neelulihaste abil neelu suuosast söögitorusse; reflektoorne; kestus alla 1 sek. III faas: toidukämp viiakse söögitoru lihaste abil makku, reflektoorne; kestus 2... 8 sek, olenevalt toidupala iseloomust – kuiv toit aeglasemalt, vedelik kiiresti jne. Magu (gaster, ventriculus). Mao asend ja kuju: Magu asub kõhuõõnes, diafragma all; suurem osa - 5/6 - vasakul pool keskjoont; algab ca XI rinnalüli kõrgusel (söögitoru suubumiskoht!), lõpp ca I – II nimmelüli kõrgusel (üleminek peensooleks!). Maol eristatakse: a) 2 pinda - eesmine ja tagumine ; b) 2 serva – suur kõverik (vasakul) ja väike kõverik (paremal). Elav magu – kuju pidevalt muutuv (peristaltika!) Surnud magu: 3 kujutüüpi – a) sarvmagu (väike, eriti lastel); b) konksmagu (keskmine, tavaline tüüp) ja c) sukakujuline (väljaveninud). Mao osad: a)Lävis (cardia) – söögitoru suubumiskoht b)Põhi (fundus) – lävisest kõrgemale ulatuv osa
12 cm c) kuhu kinnituvad ringlihased, nende funktsioon ringlihased – m. constrictor pharyngeus superior, medius et inferior, kinnituvad raphe pharyngeus’ ele funktsioon - ahendavad neelu, d) millised mandlid kuuluvad neelurõnga koosseisu? tonsilla palatina (2), lingualis (1), pharyngealis (1) et tubaria (2) ! 3. Magu, gaster a) mis osad vastavad saccus digastorius'ele fundus gastricus, corpus gastricum, antrum pyloricum b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis
Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja Väinamere vee soolsus veidi väiksem 5-6. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15
Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja Väinamere vee soolsus veidi väiksem 5-6. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10- 12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15
Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja Väinamere vee soolsus veidi väiksem 5-6. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15
ainuraksed. 13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peesool jaotatakse kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik on peensoole alguseks. Tühisool on peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 2648 ja hobusel 1828 meetrit. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 7080cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool on mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 14. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal produtseerib peale sapi kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse
produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu.
lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 10. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud
lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu
lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 16. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud
Mäletsejate mitmekambriline liitmagu täidab ligi ¾ kõhuõõnest. 21. Peen- ja jämesool. Peensool – on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus,. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, Niudesool: peensoole lühike lõpposa, Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud
avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks
Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne
Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. 18) Jämesool jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani
Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne
Too näiteid. Millised on reostuse tagajärjed? 3. Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid? 4. Millised abinõusid tuleb rakendada Läänemere seisukorra parandamiseks? 5. Kuidas on sinu kodukoht seotud rannikuga? Kui see on mere ääres, siis millised on seal probleemid? --- 76 3.5. Euroopa jõed ja järved Euroopa suuremaid jõgesid Jõgi Pikkus (km) Valgla (tuh km2) Keskmine äravool (m3/sek) Suubumiskoht Volga 3692 1380 8060 Kaspia meri Doonau 2860 817 6500 Must meri Uural 2428 231 400 Kaspia meri Dnepr 2290 504 1670 Must meri Don 1950 425 935 Aasovi meri
annaabi.ee 
