ülesanded Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre. · Joonis lk 113 + tv joonis 12 82. Jämesool: Jämesoole osad Umbsool, käärsool ja pärasool. iseloomulikud Pikkus ligikaudu 1,5-2 m. ehituslikud *jämesooles ei ole hatte, kuid on palju näärmeid, mis eritavad rooja libedakstegevat lima. elemendid *umbsool on peensoole suubumiskohast allapoole jääv u 7 cm pikkune jämesoole algusosa, millest algab ussripik läbimõõduga 0,5-1 cm, varieeruva pikkusega 3-20 cm(keskmiselt 8 cm) *käärsool jaguneb nelja ossa: ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool ja sigmakäärsool. Käärsoole iseloomulikeks tunnusteks on lihaspaelad, kopad, poolkuukurrud ja rasvripikud
suguküpseks ja loovad siis omaette perekonna. Selleks ajaks kaaluvad nad juba umbes 16-18 kg. Emapiimast loobuvad kopralapsed paari kuu vanuselt. 2. UURITAVA ALA ASUKOHT JA KIRJELDUS . Mõlemad uuritavad objektid, mida käesolevas töös on käsitletud asuvad Viljandi maakonnas Kõo vallas Maalaste külas. Esimene uuritav ala asub Arussaare ojal. Kõo vallas asub Arussaare oja, mis suubub Navesti jõkke, seda Maalaste küla lähedal. Pesakuhila asub suubumiskohast 870m kaugusel. Sealsamas asub ka tamm, mis on mitmekümne hektari suuruste üleujutuste tekitaja. Looduslikult on pesakuhila ümbruses salumets, milles ülekaalus kask, (lepp), haab ja hilisemal ajal tekkinud männinoorendik. (4) Teine uuritav ala asub küla läheduses oleval kraavil. Kraav suubub Navesti jõkke nagu eelpool nimetatud ojagi. Kraavi ühele kaldale jääb uudismaa, mida kasutatakse heina-ja karjamaana, teisel kaldal asub salumets, milles ülekaalus kased, kuused, lepad (4)
annaabi.ee 
