Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Süstemaatiline nimekiri - sarnased materjalid

lased, selgroogsed, katteseemnetaimed, helised, mblik, lijalgsed, imetajad, linnud, najalg, rohurinne, lest, kottseened, kanarbik, roosi, kalad, stik, kandseened, ielised, liilia, kiskjalised, pistrik, ussid, liblik, rilised, alamklass, mardikalised, tlased, rplased, limused, kahepaiksed, kukeseen, roomajad, lehtsammaltaimed, lepa, rbseseen, piiritaja
thumbnail
9
xls

Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik

Lapsuliblikas Lapsuliblikas Põualibliklased Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Pääsusaba Pääsusaba Ratsuliblikas Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Põdrakärbes Lipoptena Raudkärblased Kahetiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad SELGROOGSED Sõõrsuud Jõesilm Jõesilm Silmlased Silmud Selgroogsed Loomad Lampetra fluviatilis Lampetra Petromyzontidae Petromyzontiformes Petromyzontida Chordata Animalia Kalad Latikas Latikas Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Abramis brama Abramis Cyprinidae Cypriniformes Actinopterygii Chordata Animalia Harilik ahven Ahven Ahvenlased Ahvenalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Süstemaatiline kuuluvus

1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Panda süstemaatiline kuuluvus

Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused ­ mantelloomad ­ Süstikkalad ­ selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem » Järglasi sünnitatakse roomajad » toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ­ emapiimaga » täiuslik termoregulatsioonisüsteem kalad » Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest » Neljaosaline süda kahepaiksed » Elavad pea-aegu igas keskkonnas linnud » Ligi 4500 liiki

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. 14 KLASS LINNUD Progressiivsed tunnused:• homoiotermsed• tiivad• tagajäsemed hästi arenenud• kõrgemini arenenud NS Lindude toes on: 1. peaaegu täielikult luustunud 2. luudel on tentents liituda 3. enamikes luudes rikkalikult õhuruumikesi Ökoloogilised tüübid: 1. puudelinnud n. rähnilised, osa kullilisi,enamik värvulisi 2. avamaastikulinnud n. enamik kurvitsalisi 3. veelinnud (sõna laias mõttes) n.pütilised, sõudjalalised, pingviinilised 4. õhulinnud n. pääsukesed, koolibrilised

Ökoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

 Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud  Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud  Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Nimetu

kiletiivalised putukad (Insecta) lülijalgsed (Arthropoda), (Hymneoptera) alamhõimkond kuuejalgsed (Hexapoda) silmulised, silmud sõõrsuud (Cyclostomata) keelikloomad (Petromyzontiformes) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) lõhelised (Salmoniformes) luukalad (Osteichthyes) keelikloomad (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) haugilised (Esociformes) luukalad (Osteichthyes), keelikloomad

11 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6 · võsastumine, metsataimede sissetung (võsaülane, longus helmikas jne) · varise ja kuluhulga järsk tõus; · metsastumine (kiirekasvulised lehtpuud, kuusk, põõsarinde tihenemine). Kuidas ära tunda, et tegu on võsastunud puisrohumaaga? 1) eakad laasumata puud; 2) rohurinne on tavaliselt liigirikas (niidu- ja metsataimed); 3) võib esineda lagendikke või noore võsaga täitunud alasid; 4) puisniitudel esinevad puudena eelistatult vanad lehtpuud; 5) võib leida suure läbimõõduga sarapuupõõsaid; 6) otsesed tunnused: karjaaiad, jootmiskohad, küünivared, kännuvõsudest kasvanud puud, pügamisjälgedega puud jmt. Puisniitude taastamine: · Taastamist ei tasu ette võtta, kui puistu on juba lootusetult tihe ja vanad puud kõrgelt laasunud; ei ole

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise

Eesti elustik ja elukooslused
99 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

........................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED........................

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud ­ putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed ­ kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali

Hüdrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse, kuju, ehituse ja talitluse poolest. Rakk on organismide ehituslik ja talitluslik üksus. Raku elutegevust juhib rakutuum (tavaliselt kujult ümar, suhteliselt suur, nähtav valgusmikroskoobiga)

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Herbaariumi nimekiri

konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus) Borbas 12. harilik kirburohi (Polygonum persicaria) L. Sgk: nelgilised (Caryophyllaceae) 13

Floristika ja faunistika...
24 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

lähedale. Kõrgematel loomadel N. selgroogsetel, kuid ka rõngussidel on kinnine vereringe: veri ringleb südames, artereis, kapillaarides ja veenides, verd panevad liikuma südame kokkutõmbed. Veri liigub südamest elundeisse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse. Kinnise vereringe eelisted lahtise ees: 1. suunata. 2. rõhku ­ kaugemale Südame kojad - Kalade süda 2-kojaline, kahepaiksetel 3, roomajatel 3 osal vaheseinaga, linnud, imet 4. Vähemlihaseline on aatrium e. südame koda (vastu), mis võtab vastu hapnikuvaest verd veenist. Lihaselisem õõnsus on vatsake (välja). Süstol ­ kokkutõmbumine, veri välja, diastol lõtvumine. Kahekambrilise südamega loomadel on üks vereringe. Südame keerukama ehituse korral on tegemist kahe vereringega: suur vereringe, mis varustab keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks e. kopsuvereringeks, milles veri rikastub õhuhapnikuga. 3.3. Kohastumused keskkonnaga

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

pärast söömist 37,3ni umbes). Salitsüülaatide rikkad asjad (nt. toidud) blokivad ATP sünteesi ja hakkab eritama soojust- higistama. Veerikas tsütoplasma tekitab rakkudes ühtlase sisekeskkonna, milels toimub ühtlane ainete transport. Väikseim veesisaldus, mille juures passiivne elu toimib võiks olla ca 15%, suurim vee sisaldus meduusi rakkudes kuni 95%. Vee funktsioonid organismi tasandil ­ Kaitsefunktsioon, kaitse ülekuumenemise eest- higistamine (higistavad kõik imetajad peale vaalaliste), enamike imetajate puhul on higistamine suhteliselt tühine. Imetajatest higistavad inimesed ja hobused (hobuste higi on väga valgurikas) ning termoregulatoorne lõõtsutamine (peale imetajate ka roomajad). Hõõrdumisvastane kaitse ­ liigesevõie ning pisaravedelik. Lahjenduskaitse e väljauhtumine- lenduvad ärritavad ühendid kutsuvad esile pisaravoolu (sibul, mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi)

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid, uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike.

Loodus õpetus
63 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult ­ heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad ­ tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel ­ kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad)

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Eesti biotoobid

Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine. Kasutusel looduslike karjamaadena. Liigirikkad, taimekooslusi 4. Näiteks keskmise ristik, aas-ristik, mägiristik, harilik koldrohi, kevadtarn, tõmmukäpp,

Eesti biotoobid
58 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. · Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné.  Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED  Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil.  Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)

Loodusteadus
36 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

pisarvedelik vähendab ka hõõrdumist-> kuivade silmade sündroom(haigus). · Hüdrostaatiline toes ehk kehakuju määratakse survestatud vedelikuga.(iseloomi´ulik ümar ja rõngussidele) · Ringelundkonna töö tagamine( vere- ja lüümfiringe ja mõlemad biovedelikena põhinevad veel). · Kehasisene viljastamine toimub vett sisaldavas limas, mis tagab viljastumise. · Vesi arengukeskkonnakana: roomajad, linnud ja imetajad-> nende looted arenevad vesikestas. Inimese näitel: kaitseb veekaoutse eest, kaitseb põrutuste eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitseb kokku kasvamist teiste loote kestadega, joomise ja uurineerimise keskkond. · Vesi osaleb meeleeluntite töös: vesilahustunud kujul talume maitset, kuiva nina korral lõhna ei tunne, tänu veevõngetele toimub kuulmishaisting, vesi osaleb ka tasakaalu tunnetuses.

Üldbioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Risttolmlemine. 2.1) tuultolmlemine e anemogaamia – suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või paneb tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvald suured, puuduvad nektaariumid, õied lõhnatud, pole silmatorkavat õiskatet. 2.2) putuktolmlemine e entomogaamia – valdavalt katteseemnetaimed, silmatorkav ja eredavärviline õiskate, eredalt värvunud kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid, õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) vesitolmlemine e hüdrogaamia – esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

rakkudes. Selgitus: Joonisel on näidatud tigu ja selle koja all asuvat hingamiselundit. Hingamise etapid (1-3): 1. Gaasivahetus hingamiselundis läbi hingamispinna; 2. Hapniku liikumine rakkudesse, enamikul verega. 3. Rakkudes toimuv hingamine: toitainetest energia saamine hapniku toimel. Hingamise valem: Glükoos +Hapnik =Süsihappegaas +Vesi +Energia * Mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi? * Miks liigub CO2 rakust välja? --- 49 Kuidas hingavad selgroogsed, kuidas selgrootud? Õhuhapnikku hingavatel selgroogsetel on kopsud ja vees hingavatel (kaladel) lõpused. Mida sopilisem on hingamispind, seda tõhusam on hingamine. Suur hingamispind on n-ö kokku pakitud, et see võtaks vähem ruumi. Selgroogsetel transpordib gaasi veri, sest suures loomas ei jõuaks hapnik muidu kõikide rakkudeni. Kuna selgrootute kehaehitus on palju mitmekesisem kui selgroogsetel, on ka nende hingamisviisid väga erinevad. Lihtsaim viis on hingata kehapinnaga

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Biotoopid

Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb:  rohundid (1-2-aastased, püsikud)  graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised)  puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeöko

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestel on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Toitumine - Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. Ilvesed nagu ka teised kiskjad ei püüa terveid tugevaid loomi. Euraasia ilvese toidusedelis moodustavad jänesed 5 kolmandiku, metskitsed ligi poole. Jäneste epideemiad ja arvukuse kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib

Loodus
30 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

1. sisemine toes, 2. väline või sisemine toes, 3. selgroog, 4. pole selgroogu, 5. lihtne närvisüsteem, 6. keerukam närvisüsteem, 7. kõigil aju, 8. toituvad, 9. enamikul keha kiirelise või kahekülgse sümmeetriaga, 10. keha kahekülgselt sümmeetriline, 11. keha koosneb rakkudest, 12. vereringe avatud või suletud, 13. vereringe suletud, 14. paljunevad suguliselt, 15. hingavad. Tunnused Selgrootud Selgroogsed Erinevad Sarnased Ülesanne 2. 2.1. Kirjuta iga looma (a-f) juurde, kas tal on kiirelise (ki) või kahekülgse (ka) sümmeetriaga keha. a) Käsn, b) Putukas, c) Meriroos, d) Vähk, e) Merisiilik, f) Ämblik. 2.2. Mida saab eristada kahekülgse sümmeetriaga loomal? Ülesanne 3. Vasta küsimustele (1-3). 1. Mis ülesanne on loomade vereringel? 2. Mille poolest on taimede juhtkoed vereringega sarnased? 3. Lõpeta laused (a-b). a) Avatud vereringes ringleb veri …

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Herbaariumi nimekiri 2017

Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) PEREKOND:habesamblik (Usnea) kaha

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Bioloogia riigieksamiks

BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne ­ erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ­ ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid)

Bioloogia
308 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun