Molekulaarbioloogia
(ingl. k. probes). Sondide abil on voimalik maarata geenide lokalisatsiooni kromosoomides,
defektgeenide olemasolu, geenide talitluslikku aktiivsust maarates nende poolt
produtseeritava informatsiooni RNA hulka tsutoplasmas, aga ka naiteks viirusliku RNA voi
DNA olemasolu ja lokalisatsiooni kudedes ning rakkudes.
Rekombinant DNA ja DNA kloonimine
DNA kloonimise all moistame teatud DNA loigu paljundamist. Selleks kasutatakse
isepaljunevaid susteeme voi polumeraas-ahelreaktsioooni. Isepaljunevate susteemidena
(nimetatakse ka vektoriteks) kasutatakse tavaliselt baketerite plasmiide voi viiruseid-
bakteriofaage. Plasmiid rongakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab
autonoomset paljunemist voimaldavaid geneetilisi elemente (eelkoige replikatsiooni
alguspunkti), selektiivset markerit (ampitsilliinile resistentsust tagavat geeni) ja unikaalseid
restriktaaside loikamiskohti (esinevad plasmiidis ainult uks kord). Vajalik DNA-loik
annaabi.ee 
