Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud
10) Basseinreaktor tuumareaktor, milles soojuselemendid on kassettidena paigutatud suure basseini põhja. Basseinis olev vesi täidab üheaegselt niihästi jahuti kui ka neutroniaeglusti ülesandeid. Kasutatakse peamiselt uurimistöödeks ja radioaktiivsete isotoopide valmistamiseks. 11) Vedelkütusreaktor tuumareaktor, milles tuumkütust kasutatakse vedelikuna (uraani- või plutooniumsoola lahusena või lõhustuva aine peene suspensioonina). Vedelik, milles tuumkütus on lahustatud või suspendeeritud, etendab ühtlasi neutroniaeglusti ning aktiivtsoonist soojust äraviiva soojuskandja osa. Selle reaktori eelis on see, et lõhustumisproduktide ja kasutamata jäänud tuumkütuse kõrvaldamine ning värske kütuse sisseviimine võib toimuda pidevalt, ilma reaktori seiskamiseta ümberlaadimise otstarbel. Ühtlasi see eelis komplitseerib ka reaktori konstruktsiooni ja rakendab ta tööd, sest kütuse
protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus Erütrotsüüdid. 1 liitris veres on 4,5...5,5*10 astmes 12. Naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kettakujulised tuumata rakud. Keskmine eluiga on 120 päeva. Punaliblede suur üldpindala (kuni 3000 ruutmeetrit ) loob soodsad tingimused gaasivahetuseks- hapniku vastuvõtuks kosudes ja ära andmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas ka vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest. Kui hüübimatuks muudetud veri imeda klaastorusse (tavaliselt pikkusega 100mm) ja jätta vertikaalasendisse tunniks ajaks seisma, siis raskujõu toimel saab kindlaks teha erütrotsüütide settimise kiiruse, mis terve organismi puhul on 2..15mm/tunnis. Põletikulise haiguste korral on settimine kiirem. Punaliblede massist kuni 30% on
Analoogiliselt on vaadeldav ka vereplasma, mis koosneb ca 92% ulatuses veest, kus lisaks naatriumkloriidile ja muudele sooladele on tähelepanuväärsemad lahustunud ained glükoos ja plasmavalgud. Suspensioonid on vedelikud, mis sisaldavad neis hajusalt jaotunud aineosakesi, mis neist seismisel välja sadenevad. Kuigi erütrotsüüte (punaseid vererakke) ei saa käsitleda lihtsalt aine- osakestena, on veri tervikuna siiski vaadeldav suspensioonina – seismisel sadenevad vererakud temast välja. Analoogiliselt suspensioonidega on ka kolloidid vedelikud, mis sisaldavad neis hajusalt jaotunud, kuid tegelikult lahustumatuid aineosakesi. Erinevalt suspensioonidest ei sadene need aineosakesed vedelikust aga seismisel välja. Tüüpilist kolloidsüsteemi kujutab endast tsütoplasma – põhiosas segu veest ja hulgast erinevatest valkudest.
Vererakkude arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Erütrotsüüte on 1 liitris veres 4,5...5,5*1012, naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud, nende keskmiseks elueaks on 120 päeva. Punaliblede üldpindala on kuni 3000 m2, mis loob soodsad tingimused gaasivahetuseks hapniku vastuvõtuks kopsudes ja äraandmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, nende elektrostaatilistest tõmbe- ja tõukejõududest jne. Punaliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis on kohastunud hapniku transpordiks. Keskmine hemoglobiini sisaldus veres on meestel 140...170 g/l, naistel 120...160 g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin, seda nähtust nimetatakse hemolüüsiks. Hemolüüsi võivad põhjustada füüsikalides,
Võimalused: Konfokaalmikroskoobiga ca 100 µm sügavusele Kahe-footonikonfokaalmikroskoobis ca 1mm sügavusele Erinevad koestruktuurid mõjutavad valgust või elektronkiiri üsna sarnaselt. Seetõttu vajavad värvimist(elupuhusel uurimisel kasutatavad vitaal- ja fluorestsentsvärvid). Et näha lähemalt meid huvitavaid protsesse elupuhuselt, siis kasutatakse sageli in vitro meetodeid. *Tükkeksplantaadid – biopsia(pigem diagnostika) *Kudede kultiveerimine rakkude suspensioonina,koekultuurid, organkultuurid Miinuseks: üldpildi ehk terviku kadumine, seoste lõhkumine ümbritsevatest kudedest, kunstlik Fikseeritud(surnud)kudede uurimine -Fikseerimine-sisestamine-lõikamine-värvimine. Erinevat tüüpi preparaadid: Äigepreparaadid- verepreparaadid Lõikepreparaadid Puutepreparaadid – suuõõne limaskesta preparaadid Vajutuspreparaadid – rasvkoe uurimiseks Lõikepreparaadid
c.Kõveraalune pindala AUC (näitab aine hulka, mis ajahetkel on imendunud) d.T1/2 (poolväärtusaeg) e.MRT (näitab, kui kaua ravim organismis püsib) Dieedid reguleerivad neid kõiki, aga lihtsam on järgida Cmax ja Tmax. Imendumine parenteraalsel manustamisel. Teine imendumisviis on parenteraalne imendumine. Imendumiskiirus parenteraalsel manustamisel sõltub ka molekuli suurusest. 1.Intravaskulaarne manustamine (otse verre) 2.Ekstravaskulaarne manustamine (raviaine satub lahusena, suspensioonina või tahke ainena organismi mingisse ossa, tekib depoo, kust ta imendub pika aja jooksul verre) Parenteraalse manusamise korral sõltub inmendumine koevedelike omadustest (kuhu me ravimi viime) või verevarustusest. Suur osa kapillaarsel vereringel. Oleneb, mis tüüpi kapillaarid ümbritsevad manustamiskohta. On kaks tüüpi: Arteriovenoossed kapillaarid, mis ühendavad arterioole veenulitega lihaskiuga, mis on
muutmiseks CO2 'ks, vastavalt 5g O2/g N ja 3g O2/g C. Suhe P:N:C = 1:7:40. Olmereovesi sisaldab ca 3g P/ inim.d, millest põhiosa tuleneb fekaalidest, ülejäänu pesemisvahenditest, kalakasvatusest ja põllumajandusest. Üldfosfor koosneb orto- ja polüfosfaatide ning orgaaniliselt seotud P summast, kusjuures pesemisvahendites sisalduvad polüfostaadid, fekaalides ortofosfaadid, 10-15% on orgaaniliste kolloidide ja suspensioonina. Biopuhastuses toimub P osaline reduktsioon, mehaaniliselt võib kõrvaldada 30% tahke ainega seotud P. Biopuhastus vajab aga ka P mikroorganismide tootmiseks. Puhas biomuda sisaldab 2%P, 100g BHT tarbib 1g P, millest osa tagastub mudatöötlusest. Seega bioloogilismehaaniline töötlus kõrvaldab 20-30% P. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev
Sängi põhjas on väga õhuke viskoosne kiht ja laminaarne voolamine(suure hõõrdumise tõttu). Suurema osa erosioonist põhjustab kanalis (voolusängis) voolav vesi. Ristiprofiil näitab vee kanali läbilõiget voolu suunas. (mida suurem kontaktipind, seda kiirem vool) Pikiprofiil näitab voolusängi külje pealt. Settematerjali transport. Saltatsioon-põhja mööda hüpetega liikumine. Kuju järgi ümaraid veeretatakse, lapikuid libistatakse. Suuruse järgi: Savi suspensioonina 13 Liiv saltatsiooniga Kruus saltatsiooniga, veeretades Veerised jms veeretades, libistades Hjulströmi diagramm voolu kiiruse ja setendite suuruse järgi tehtud graafik, mis näitab mis juhul toimub erosioon(kaasa haaramine), transport(liikumise säilitamine) ja settimine. Väga peene savi puhul on erodeerimiseks vaja väga suurt voolukiirust(väga peened savilibled on omavahel seotud pinnalaengute kaudu),
8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Verelibled/vererakud/hemotsüüdid- Jaotatakse punalibledeks e erütrotsüütideks ja valgelibledeks e leukotsüütideks ja vereliistakuteks e trombotsüütideks. Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega. Erütrotsüüdid- Hulk 4,5-5,5 *1012 liitri vere kohta. Kaksiknõgusa ketta kujulised, tuumata. Keskmine eluiga 120 päeva. Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest. Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise haiguse korral settimine kiireneb. Normaalselt oleks see 2..15mm/h. Massist 30% hemoglobiini, mis transpordib hapnikku. Keskmine hulk meestel 140-170g/l, naistel 120-160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb hemoglobiin, nim.hemolüüsiks.
trombotsüütideks. Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega. Erütrotsüüdid Hulk 4,5-5,5 *10ˇ12 liitri vere kohta. Kaksiknõgusa ketta kujulised, tuumata. Erütrotsüütide eluiga on umbes 120 päeva ja peamiseks funktsiooniks on hingamisgaaside transport hemoglobiini abil. Hemoglobiini molekulis on 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini heemi ja globiini. Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest. Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise haiguse korral settimine kiireneb. Normaalselt oleks see 2..15mm/h. Massist 30% hemoglobiini, mis transpordib hapnikku. Keskmine hulk meestel 140-170g/l, naistel 120-160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb hemoglobiin, nim. hemolüüsiks.
annaabi.ee 
