.................................................................................................... 11 8.Kasutatud materjalid .................................................................................................................. 12 2 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Määrasime puidu tihedust, veesisaldust, survetugevust pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KASUTATUD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli puit, mille vaigusisaldus on suur. 3. KASUTATUD VAHENDID • Nihik – puidutüki kabariitide mõõtmiseks. • Digitaalne kaal – puidutüki massi määramiseks, täpsusega 0,01 g. • Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti
Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana
Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s. Kui keha puruneb, määratakse purustav jõud. Tabel 4.3 Survetugevus ahjus Survetugevus, N/mm² Prk Prk Tihedus, Purustav Survepind, Prk nr vanus mass, g kg/m³ jõud, kN cm² Üksik Keskmine 28
termilised omadused (sh soojajuhtivus, erisoojus), keemiline püsivus (nt hapetes ei ole betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. 3) Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust (mitte ainult koostis)? Betooni survetugevust mõjutab betooni valmistamiseks kasutatav killustik, samuti ka temperatuur, milles betoon kivistati, ja õhu eemaldamine. 4) Millised faktorid mõjutavad betoonisegu töödeldavust? Betoonisegu töödeldavust mõjutab superplastifikaatorite kasutamine. 5) Milliseid betoonisegu tihendamise viise kasutatakse? Liigse õhu eemaldamine, täitematerjalide lisamine (liiva, killustiku). 6) Millest lähtutakse betoonisegu töödeldavuse valikul?
Halb. 7. Küsimused 1. Betooni põhilisteks omadusteks on survetugevus, mida saab määrata katsekehade puhul, mis on 28 päeva kivistunud normaaltingimustes. Samuti on oluliseks omaduseks töödeldavus, mida saab määrata Abramsi koonuse katsega. Lisaks olulisteks tingimusteks on tihedus, kivistunud betooni säilivus ja kuivamine. 2. Betooni klass näitab pärast 28-päevast kivinemist 20ºC, 95-100% õhuniiskuse juures 95%-lise tõenäosusega betooni survetugevust 15*15*15 katsekeha korral. Näiteks betooni survetugevus klassi C40/50 on kuubikulise katsekeha korral 50MPa ning silindrilise katsekeha korral 40 MPa, tõenäoususega 95% . 3. Betooni survetugevust mõjutavad kivinemistingimused ning täitematerjali (nt killustiku) nõeljate olemasolu 4. Betooni töödeldavuse parandamiseks kasutatakse betoonis lisandeid: plastifikaatorid ja superplastifikaatorid. 5
2.1 Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% 4.3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu 4.3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 × 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja mitte väga suure kiirusega. Survetugevust arvutatakse valemiga P f S= Valem 4.3.4 ab kus, P purustav jõud, N; a, b ristlõike parameetrid, cm; Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%) kasutatakse valemit Valem 4.3.5:
- raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1300 - 1580°c (ahjutellis) - sulavad materjalid taluvad temperatuuri kuni 1350°c (harilik savitellis) kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma. Mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kivide ja mörtide kõige olulisemaks iseloomustjaks on nende tugevus, mida väljendatakse kivi ja mördi margiga. Kivi mark tähendab tema survetugevust kg/ cm² Mördi mark tähendab 28 päeva vanuse mördikuubiku ( katsekeha ) survetugevust kg/cm². Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormusele. Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad
1 14 p 2,0993 100 100 100 354,5 35,45 37,33 2 14 p 2,1012 100 100 100 392 39,20 Valem (2) N A – survetugevus, [MPa] N - prismale takendatud jõud, [kN] A – katsekeha ristlõikepindala, [mm] 5. Järeldus Mördi tegevus oleneb samadest teguritest kui betoonigi. Tegevusklass näitab proovikuupide survetugevust keskmiselt 37,3 MPa, peale 14 päevast kivistumist. 3
keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid 2 Katseandmete tabelid Pundumiskiiruse katsekehade andmed Katsekeha Suund Paksus Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Niiskus Naturaal- Radiaal puit Tangents. Termopuit Radiaal Tangents. Pundumiskiirus Indikaatorkellade näidud
Soojusenergia hulk mis läbib kuupi küljega 1m 1h jooksul,kui vastaskülgede temperatuuride vahe on 1K (c) · Millal on oluline materjalide soojusmahtuvus? Kui planeeritakse soojustsalvesteid · Kuidas jaotatakse tulepüsivuse järgi materjale? Mittesüttivateks(ei põle ega söestu) raskestisüttivad(ei põle vaid söestuvad) süttivad(orgaanilised materjalid) · Millistel materjalidel määrab kasutusala tulekindlus? Kütttekollete materjalid · Kuidas mõõdetakse keha survetugevust? proovikeha peale surudes kuni selle purunemiseni · Kuidas mõõdetakse keha tõmbetugevust? Vardakujulise keha puruks tõmbamise jõud N/mm2 · Kuidas mõõdetakse keha paindetugevust? Murtakse pooleks talakujuline proovikeha · Millised materjalid on haprad? Haprad on materjalid mille paindetugevus (ja ka tõmbetugevus) on tunduvalt väiksem nende survetugevusest(kivimaterjalid malm klaas) · Mis on materjalide elastsus
[4] 4 1.2 . Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid Survetugevus on betooni tähtsaim omadus [5, p. 239]. Betoonid liigitatakse survetugevuse alusel klassideks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6] 1.2.1 Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee
põrandatel ei ole kuigi suurt koormust. Ka tasandussegu survetugevus võib olla madalam, näiteks 20 Mpa. Kui elamus on vesipõrandaküte, siis kütmisest põhjustatud paisumisele ja kahanemisele peavad pehmemad segud pragunemata paremini vastu kui kõvemad segud. Põrandaküttetasandussegude survetugevus on tavaliselt 1525 Mpa. Ladude ja garaazide betoonpõrandad tavaliselt värvitakse, sageli spetsiaalse kahekomponentse epoksiidvärviga. See eeldab aluspõrandalt head nakkuvust ja piisavat survetugevust. Ilus tulemus saavutatakse vaid siledal aluspõrandal Põrand tuleb tasandada Sõltuvalt betoonimargist ja valu kvaliteedist võib betoonpõrand olla värvimisvalmis juba peale lihvimist, ent sageli tuleb põrand enne värvimist põrandatasandusseguga tasandada. Töötlemata betoonpõranda pind on poorne, sageli ka rabe ja ebatasane. Pärast kuivamist võib betoonplaat olla kumer, äärtest madalam ja keskelt kõrgem.
Aja jooksul betoonisegu konsistents väheneb, kuna betoon liigub plastsest olekust tahkesse. Oleneb täpsemalt veel tsemendi liigist, täitematerjalidest(jämeda ja peene vahekord, liiva peenus, terastikuline koostis), konsistentsi klassist, temperatuurist ning tuule tugevusest, tsemendi tardumise ajast, lisanditest. Suurema konsistentsiklassi saavutamiseks tuleb reeglina kasutada ka rohkem vett, kuid see tähendab vesitsementteguri tõstmist, mis tähendab, et kui soovitakse survetugevust hoida, siis on vajalik lisada ka tsementi. Eraldub rohkem vett, tekib rohkem poore, väiksem tihedus ning nõrgem struktuur jne. Teine valik on plastsuse suurendamiseks lisada plastifikaatoreid. 20. Betooni põhiomadus, selle määramine katsekehade purustamisega Survetugevus: eeldatakse, et betoon on tugev ning survetugevus on oluliselt suurem, kui muud tugevused. Survetugevust on lihtne määrata ning iseloomustab kaudselt ka muid omadusi.
Proovikehad koos vormiga asetatakse niiskuskappi, seal hoitakse neid 24 tundi. Järgmisel päeval võetakse vormid lahti ning proovikehad pannakse 27 päevaks toasooja vette +20 0C. Proovikehade katsetamine toimub 28 päeva vanuselt. Paindetugevus määratakse valemiga: Enne katset mõõdetakse ära mm täpsusega ära proovikeha laius ja kõrgus. Lõplikuks paindetugevuseks on kolme proovikeha keskmine tugevus. Survetugevuse määratakse valemiga: Survetugevust kontrollitakse igast proovikehast ühe poolega. Lõplikuks tugevuseks kuue survetugevuse keskmine tulemus. Esimene proovikeha: b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 2250 (N) Teine proovikeha: b= 39 (mm) h= 40 (mm) P= 2150 (N) Kolmas proovikeha b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 1900 (N) Põhilised tsemendiklassid on: 22,5-32,5-42,5-52,5-62,5 Standard lubab kõikumist -2,5, seega klassid 20-30-40-50-60 Paindetugevuse järgi tuleks tugevusklass 32,5. Survetugevuse järgi tugevusklassi määrata ei saa.
Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust
k∗P R s= F0 kus: Rs – survetugevus, [MPa] P – purustav jõud, [kN] F0 – survepindala, [mm2] k – teisenduse koefitsient väärtusega 1000 Survepindala on 1600 mm2, mis vastab katseseadme surveplaatide pindalale. Painde- ja survetugevust väljendatakse katsetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks, täpsusega 0,1 MPa. 5. TULEMUSED 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Katse Keskmine Kipsi kaalutis: 50 g; 1 Kipsi kaalutis [g] 50 50
4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja 95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse säilimine 10-15 päeva jooksul(selleks pealispind kinni katta kilega) *kasta 1-3x päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10
o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe s.o. tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m3 betoonisegu kohta. 2.1. Vesi-tsementteguri arvutus Lähtudes Bolomey valemist määratakse maksimaalne vesi-tsementtegur, mis antud materjalide kvaliteedi puhul võimaldab saada nõutavat betooni survetugevust. ⎛ Ts ⎞ f cm = A ⋅ RTs ⋅ ⎜ − 0,5 ⎟, kus valem nr 2 ⎝V ⎠ fcm – betooni nõutav survetugevus, N/mm2, RTs – tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2, Ts/V – tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe) A – materjalide kvaliteeti iseloomustav empiiriline koefitsient. Empiirilise koefitsiendi A hinnangulised väärtused võetakse tabelist 1.
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav)
7.betooni lisandid 8.täitematerjali ülesanne 9.milleks on vaja plastifikaatoreid? 10.mis on tihendamise eesmärgiks? 11.milleks kasutatakse mörte ? 12.kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13.mördile esitatavad nõuded 14.krohvi eesmärgid 15.kuidas jaotuvad krohvid sideaine järgi `? 1. sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks 3. põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. 4. tavaline raskemört,kergeehitusmört 5. Survetugevust 6. sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid 7. tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. veevajadust vähendavad ja töödeldavust parandavad plastifikaatorid ja superplastifikaatorid. Külmakindlust parandavad õhku sisseviivad lisandid sideaineks 9.vähendavad veevajadust ja parandavad töödeldavust 10. tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass 11
Korral?-B)Rm 14. Mida isel. materjali Joung´i moodul?- A) vastupanu elastsetele deformatsioonidele 15. Mis on materjali dünaamilise katsetuse tunnuseks?- B)löökkoormamine 16. Milles seisneb metalli roomavus?- D) aeglases deformatsioonis temperatuuri ja koormuse mõjul. 17. Mis on sitke purunemise tunnuseks?- C) purunemine suure kiirusega 18. Kas materjali tõmbetugevuse järgi saab umbkaudselt hinnata selle survetugevust?- C) survetugevus on suurem kui tõmbetugevus 19. Kas materjali plastsus sõltub koormuse viisist(tõmbe, surve)?- C)surveplastsus on suurem kui tõmbeplastsus 20. Missuguse meh. Omadusega määratakse materjali külmhapruse lävi?- C) sitkusega
Veel värvainest ja veest Keraamilised tellised Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3. Telliste põhisuurused: 250 x 120 x 65 standardtellis 250 x 120 x 88 moodultellis Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam).
172 5733 36,27 Järeldused Tabelist 1 ja graafikult 1 on näha, et plastifitsaatori hulga suurendamine ühesuguse vesitsementteguri korral võimaldab parandada segu töödeldavust. Tabelist 1 on näha, et plastifitsaatori lisamine võimaldab sama töödeldavuse juures vähendada vee kogust. Graafikutelt 2 ja 3 on näha, et konstantse vesitsementteguri juures plastifitsaatori lisamine tõstab painde ja survetugevust. Kordamisküsimused: 1. Betoonisegu plastifitseerivad lisandid. 2. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju betoonisegu omadustele. 3. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju kivistunud betooni omadustele. 4. Plastifitseerivate lisandite doseeringud. 5. Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhilised kasutatavad lisandid ja nende mõju betooni omadustele.
5. Järeldus Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevus olid suuremad (5,74 N/mm2, 15,63 N/mm2) kui selle katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril (2,79 N/mm2, 3,86 N/mm2). Sellest järeldub, et mida kõrgemal temperatuuril kips kivineb, seda tugevamaks ta muutub. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?
teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Score: 6/6 12. Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response Feedback A. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral B. Survetugevust C. tõmbetugevust Rm D. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. E. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC F. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral Student Response Feedback G. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 13.
20,3 19,6 30,8 5,11 3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm²] arvutatakse valemiga nr 4: Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit nr 5: Rw;12=Rs,w*(1 + (w-12)) Valem nr: 5 kus - - parandustegur, = 0,04; RS,W - survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm²].
tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead
1.3 Tsemendi tähtsamad omadused - Survetugevus Survetugevus on betooni tähtsaim omadus, sest ehituses kasutataksegi betooni just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse kindlaks betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150*300mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev arv kuubilise katsekeha (150*150*150mm) survetugevust (Mpa). Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55. Number näitab survetugevust (Mpa). 6 - Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni
Küsimus 12 (6 points) Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral b. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC c. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral d. Survetugevust e. tõmbetugevust Rm f. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 g. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. Score: 6/6 Küsimus 13 (6 points) Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katsetustingimused, koormamise kiirus,
Küsimus 12 (6 points) Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral b. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC c. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral d. Survetugevust e. tõmbetugevust Rm f. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 g. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. Score: 6/6 Küsimus 13 (6 points) Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katsetustingimused, koormamise kiirus,
Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikeha ristlõike mõõtmed 20x20 mm, pikkus kiu suunas 30mm Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +- 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm2] arvutatakse valemiga nr 4: Valem 4: Rs = P / a*b , kus P purustav jõud a,b ristlõike mõõtmed. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) Kui proovikehe niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutatakse valemit nr 5: Valem 5: RS,12 = RS,W ( 1+ (w 12)) , kus parandustegur, = 0,04; RS,W survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2].
11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikehade ristlõike mõõtmed mõõdeti veaga mitte üle 0,1 mm. katsetamisel koormati proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1±0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutati valemiga (4). Rs=P/(a*b) (4) Rs survetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Peale katsetamist määrati proovikehade niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele. 1) Kui proovikeha niiskussisaldus oli alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutati valemit (5). Rs,12=Rs,w*[1+*(w-12)] (5)
Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu B. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on m Student Response erineda C. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail o Score: 3/3 12. Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response A. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC B. tõmbetugevust Rm C. Survetugevust D. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korra E. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korra F. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. G. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 3/3 13. Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallm Student Response A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jn B
3 Fl f p= Valem 4-1 2b h 2 kus fp paindetugevus, N/mm2; F purustav jõud, N; l tugede vaheline kaugus, mm; b proovikeha laius, mm; h proovikeha kõrgus, mm; Survetugevuse määramiseks kasutatakse hüdraulilist pressi. Katsekehadeks võetakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevust määratakse ainult kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Proovikehad asetatakse standardplaatide vahele ning hakatakse koormama kiirusega 1 N/mm2 sekundis. F f s= Survetugevus arvutatakse S0 Valem 4-2 abil. Survetugevuseks võetakse aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm2. F
Tähtsamad omadused: · Survetugevus on betooni tähtsaim omadus betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24); · Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku
Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. (tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad materjalid) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus [N/mm2]on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil.
4 29. oktoober 2010. a. TTKK 1. KANGASTE FÜÜSIKALIS-MEHAANILISED OMADUSED Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused on tugevus, venivus, kortsuvus, drapeeruvus ehk langus ja kulumiskindlus. a. Tugevus Tugevus on kanga tähtsamaid omadusi. Eristatakse tõmbe-, hõõrde-, rebimis- ja survetugevust. Põhiliseks tugevuse näitajaks loetakse tõmbetugevus, mida kasutatakse riide kvaliteedi iseloomustamiseks. Tõmbetugevus määratakse eraldi lõime ja koe suunas. Kanga tõmbetugevus oleneb kiudude tugevusest, lõnga ja riide ehitusest, viimistlusest jm. Hõõrdetugevus iseloomustab riide kulumiskindlust, millest omakorda oleneb toote kasutamisiga. Suurema kulumiskindlusega on sileda pinnaga riided. Kulumiskindlus oleneb suurel määral kiudaine liigist.
kapis vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C (normaaltingimus) ja 605°C (kuiv keskkond) või -185°C (külm keskkond). Betoonisegu kuubikuid hakatakse katsetama vähemalt 28 päeva möödudes. Kuubikud mõõdetakse ja kaalutakse ning määratakse katsekehade tihedus valemiga 1. Järgnevalt katsetatakse 3 survetugevust. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena umbes 0,6 0,2 N/(mm2s) kuni kuubi purunemiseni. Määratakse purustav jõud. Teades purustavat jõudu ning katsekeha ristlõike pindala, arvutatakse välja betooni survetugevus valemiga 2 (N/mm2). 3.2. Valemid Tiheduse määramine: mõ ρ=m ∗ ρv [kg/m³] (1) õ −mv
poolpuhtal töötlemisel ja kulumiskindlate detailide valmistamiseks. Omadus Kõrgem WC sisaldus Kõrgem Co sisaldus Kõvadus Suureneb Väheneb Survetugevus Suureneb Väheneb Paindetugevus Väheneb Suureneb g. Materjal omab suurt survetugevust, kõvadust ja neist tingituna suurt kulumiskindlust. h. Kuid samas on piiravaks materjali omaduseks löögitaluvus ja paindetaluvus. i. Kõvadus 1300-1800 HV j. Kuumataluvus 1000 ⁰C 4. Pinnatöötlus a. Auruga karastamine b. Pronksiga katmine c. Nitriitimine d. Kroomimine 5. ST -Auruga karastamine a. Tekitab materjali pinnale sinaka oksiidikihi, mis takistab jahutusvedeliku äravoolu ning sellega hoiab ära terakasvajat. b
keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid Katseandmete tabelid 2 MÄND Tasakaaluniiskus Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus% Lõppniiskus% 1 55,82 59,03 50,62 9,32 14,25 2 28,64 31,10 26,71 6,74 14,12
purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Toote partii survetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine kuue proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületas enam kui 40% keskmist survetugevust. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutati survetugevus vastava kujuteguriga (antud juhul 0,91). Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2] b survepinna laius [mm] c survepinna pikkus [mm] Näide: S = 119 * 105 / 100 = 124,95 [cm2] Valem 7: F = H * 125000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit [-] Näide: H = 88 [-]
· Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad(teras).nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastel materjalidel on omadus puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Tõmbetugevus,Rt · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid).proovikehad on vardakujulised ja need rebitakse pooleks. Survetugevus, Rs · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehadega,mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks.seade fikseerib purustava jõu. Survetugevus · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale ,mis purunevad ilma nähtavate derformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5..20 korda suurem kui tõmbetugevus.kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele.näiteks betoon. Paindetugevus,Rp
Niiskudes puit paisub ja kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist.
võivad erineda C. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu Score: 3/3 12. Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response Student Response B. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 C. Survetugevust D. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral E. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. F. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral G. tõmbetugevust Rm Score: 3/3 13. Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Me Tõmbeteim) järgi Student Response A. Katsetustingimused, koormamise kiirus,
11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikehade ristlõike mõõtmed mõõdeti veaga mitte üle 0,1 mm. katsetamisel koormati proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1±0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutati valemiga (4). Rs=P/(a*b) (4) Rs survetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Peale katsetamist määrati proovikehade niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele. 1) Kui proovikeha niiskussisaldus oli alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutati valemit (5). Rs,12=Rs,w*[1+*(w-12)] (5)
C. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad Score: 3/3 12 . Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response A. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC B. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral C. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. D. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral E. Survetugevust F. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 G. tõmbetugevust Rm Score: 3/3 13 . Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne B. Teimiku mõõtmed ja kuju C. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus D. Tõmbeteimil saadavad tulemused E
Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1... 15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Nake kividega - sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest.
Plasmatöötluse protsessid kulgevad väga kiiresti : (10-2 ...10-5 s; T<105 K)]. · Reaksioonivõimeliste NH2 rühmade tekitamine kiu pinnal eriti epoksüvaigust maatriksi puhul. 18. Molekulaarkomposiidid Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming. Eesmärgiks on seatud orgaaniliste kiudude saamine, millel oleks kõrged survetugevuse näitajad. Senituntud parimatel kiududel (näiteks kevlar) ei hinnata survetugevust piisavaks. Innovatiivseks ideeks oli tuntud kiudude muutmine molekulaartasemel komposiitideks regulaarahelaga makromolekulide polübensotiasool (PBT) ja polübensoasool (PBO) sisseviimisega. Tegemist on kasutusvalmite materjalidega, mis ei vaja enam täiendavat armeerimist sarrusega, samuti sarruse ketramist-kudumist, prepregide valmistamist jne. Tehnoloogiliselt on see idee realiseeritud mitmel erineval viisil: · molekulaarne kokkupõimimine · pook kopolümerisatsioon
Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 05.05.2014 · Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. · · Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks
Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse ehitusosades, kus esinevad pikemaajaliselt kõrgemad temperatuurid (küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud). 1.3. EHITUSMATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. JOONIS 1.3.1. Survetugevuse määramine: a- betoonist proovikuup, b- betoonist proovisilinder, c- surveproovi skeem Tugevuse tähiseks on f või R ja ta leitakse valemiga: P Rs ...( N / mm2 , MPa, kg / cm 2 );1N / mm2 1MPa 10kg / cm 2 A
annaabi.ee 
