Kui vedelik liigub, siis survejoon ei saa kunagi ühtida energiajoonega, kokku saavad nad ainult siis, kui vedelik seisab.Võimsus, mis antakse vedelikule e võimsuse kadu, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks: p=gQht. 1.20 Bernoulli võrrandi rakendusi 1. Kiirust soovitavas voolupunktis saab mõõta Pitot' toru abil. Sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõusis vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest h=u2/2g võrra kõrgemale. Seda sellepärast, et kõvera toru suudmes muutub kiirusega u liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur. 2. Vooluhulka on võimalik mõõta voolu ahenemisel tekkiva survevahe kaudu, selleks kasutatakse Venturi toru
vahetult mõõdetakse), ning sellised, millel on konstantne rõhkude vahe ning muutub voolu ristlõikepindala. Mõõteriistad, milles mõõtmine toimub rõhkude vahe muutumisest: Pitot ja Pitot-Prandlti toru. Nendes seadmetes mõõdetakse kiirussurvet toru teljel asuvas ristlõikepunktis. See leitakse dünaamilise ja staatilise toru nivoode vahe kaudu. Pitot toru korral sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõuseb vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest teatud kõrguse võrra üle: 2 h= (3.44) 2g Nähtust saab seletada sellega, et kõvera toru suudmes muutub liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Kõrguste vahest saab aga avaldada fluidumi kiirust: = 2 g h (3.45).