1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus
relvastatud salkade kokkupõrkumised. Mässuliste vangistusse sattus palju baltisaksa noormehi, naisi ja lapsi. 1905. a 23. detsembris läksid kõik kolm Baltikubermangu sõjaseaduse alla. Sollogub'i kästusse anti 19 000 relvastatud meest, kes pidid mahasuruma rahutused. 19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse.
hukati 2 inimest; Liivimaa kubermangus 14 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 1 inimene põgenemisel, 120 hukatud mässutegevuse ja rüüstamiste eest[9]. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, 1904 24 dets kuulutati tervel Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgnenud. Kestsid karistussalkade repressioonid. 1907 langesid ajalehed ränkade repressioonide alla. Kui ajaleht avaldas midagi, mida peeti kahjulikuks, võidi toimetajat trahvida või väljaanne sulgeda. Ajakirjandust hoiti elus nii, et suletud ajalehe asemel tuli kohe uue nime ja uue vastutava väljaandjaga leht, muud jäid endiseks
annaabi.ee 
