separator- koorelahuti trammel: 1-piima sissevoole kesktoru, 2- taldrikud, 3-koore ja lõssi survekettad, 4- koore väljutustoru, 5- lõssi väljumistoru, 6-kõntsaruum- 7- kõntsapilu, 8- rõngaskolb, 9- veeklapp, 10-
· Trummelpidureid sisemise pidurduspinnaga (klotspidurid) · Trummelpidureid välise pidurduspinnaga (llintpidureid) Ketaspidurid paiknevad tavaliselt kas teras või malmkestas, millised on kinnitatud tagasilla külge. Koosneb kahest hõõrdekatetega pidurikettast, millised asuvad diferentsiaali väljundvõllidel või lõppülekande võllil nuutühendusena ja nende vahel asuvatest survekettast, mille vastakuti asuvatesse süvenditesse on paigutatud viis kuuli. Vedrud tõmbavad survekettad kokku. Survekettaid pööratakse üksteise suhtes varraste abil eri suundades. Ketastes olevad süvendid on kaldpindadega ja süvendite kaldpinnad libisevad kuulidel kuulid lähevad süvendite madalamasse ossa ja suruvad kettad laiali. Selle tulemusena surutakse survekettad vastu koda ja kaande sisepinda. Toimub pidurdamine. Pidureid on kaks või kolm. Kolmas on tavaliselt seisupidurina kasutusel. Pidurit
iseenesest. Kui blokeeritavad diferentsiaalid lülitatakse täiesti välja ja nende mõlemad väljundvõllid pöörlevad seejärel ühesuguse nurkkiirusega, siis blokeerivad diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeerivate diferentsiaalide blokeerimisomadusi hinnatakse blokeerimisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemo. 1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3. Diferentsiaali korpus, 4. Survekettad, 5. Satelliidid, 6. Veetavad kettad, 7. Vedavad kettad, 8. Kaan, 9. Väljuva võlli hammasrattas, 10. Vedavate ketaste nukid, 11. Koonuspinnad, 12. Ristmik, 13. Vahekettad. Blokeerivad diferentsiaalid jagunevad ehituslike tunnuste alusel: jagunevad nad nukk-, tigu- ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrsidurite abil blokeeriva koonus-diferentsiaali ehitusin peaaegu samasugune, kui
diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeeruvate diferentsiaalide blokeerumisomadusi hinnatakse blokeerumisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemomentide suhe. Joonis 52:Blokeeruv diferentsiaal. 1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3. Diferentsiaali korpus, 4. Survekettad, 5. Satelliidid, 6. Veetavad kettad, 7. Vedavad kettad, 8. Kaan, 9. Väljuva võlli hammasrattas, 10. Vedavate ketaste nukid, 11. Koonuspinnad, 12. Ristmik, 13. Vahekettad. Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad ehituslike tunnuste alusel: jagunevad nad nukk-, tigu- ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrdsidurite abil blokeeruva koonus-diferentsiaali ehitus
pooltelgede korpustes. Suletud ketaspidurid koosnevad piduriketastest, nende vahel asetsevast survemehhanismist (surveplaadid, vedrud, kuulid) ja ajamist. Pedaalile vajutamisel pannakse surveplaadid teineteise suhtes vastassuundades liikuma ning samal ajal toimub nende surumine vastu pidurikettaid. Surve tekitatakse kuulide abil, mis asetsevad surveketaste kaldsüvendites. Peale pidurdamist tõmbavad vedrud survekettad tagasi algasendisse. Nii nagu klotspidureid võib ka ketaspidureid juhtida mitut moodi: mehhaaniliselt, hüdrauliliselt, surveõhuga, kombineeritult. Suuremate traktorite hüdraulilise ajamiga pidurisüsteemi on tööle rakendatud vaakumvõimendi, mille ülesandeks on tekitada õlile lisasurve suhteliselt väikese jõu rakendamisel pedaalile, mis saadakse välisjõu rõhult ja on ligikaudu 0,08 Mpa. Lisaseadmeteks on siin: vaakumpump käivitatakse mootorilt,
annaabi.ee 
