Mille poolest erineb survegrupp erakonnast?- legaalselt tegutsev ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse v poliitikute mõjutamise teel. Vahe on selles , et erakonnad loovad poliitikat , survegrupid aga mõjutavad poliitikat. NT : aidsivastased kampaaniad 20. Mis on sotsiaalne liikumine? Tooge näiteid! Mille poolest erineb sotsiaalne liikumine erakonnast ja survegrupist? Kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustvad sarnased põhimõtted ja hoiakud. Erineb survegruppidest ja erakondadest, sest puudub liikmelisus ja organisatsioon. Nt : roheliste liikumine , abordivastaste liikumine. 21. Mis on poliitiline kultuur? Poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Miks ei saa poliitilist kultuuri käsu korras ega järsult muuta? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. Peavad esinema sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud
paremal positsioonil uute ürituste korral ning leiavad sedasi tee. Kolmandaks, umbelaskmise probleemiga tegeldakse juba varastel sisendite korrastamisel, nagu uute ekspertkommiteede ja konsultatsiooniprotsesside juures. Seda on juhtunud jäätmekäitluse alal, kus arvukad konkureerivad survegrupid on omandanud poolametliku koha ühes või enamas kahekümneviiest ekspertkommitees. EL sisenddekomkraatia õnnestumised on lühidalt, ja kasvavalt tingitud lobitööd tegevatest survegruppidest. See sõltuvus pole küll vajalik ega ka piisav, aga see eksisteerib igapäevases praktikas. Need õnnestumised räägivad aga vaid osa EL-i demokraatiast. Näiteks mistahes erinevatel positsioonidel survegrupid on, ei tohi neid siduda lõpliku mõjuga mingis küsimuses. Neil on ainult võimalus müjutada lõpptulemit demokraatlikul viisil. Läbilaskevõime mõjud (throughput impacts) Mitmest küljest on EL-i otsuste tegemine liikmesmaade jaoks üpriski representatiivne, kuid
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet.
korral ning leiavad sedasi tee. Kolmandaks, umbelaskmise probleemiga tegeldakse juba varastel sisendite korrastamisel, nagu uute ekspertkommiteede ja konsultatsiooniprotsesside juures. Seda on juhtunud jäätmekäitluse alal, kus arvukad konkureerivad survegrupid on omandanud poolametliku koha ühes või enamas kahekümneviiest ekspertkommitees. EL sisenddekomkraatia õnnestumised on lühidalt, ja kasvavalt tingitud lobitööd tegevatest survegruppidest. See sõltuvus pole küll vajalik ega ka piisav, aga see eksisteerib igapäevases praktikas. Need õnnestumised räägivad aga vaid osa EL-i demokraatiast. Näiteks mistahes erinevatel positsioonidel survegrupid on, ei tohi neid siduda lõpliku mõjuga mingis küsimuses. Neil on ainult võimalus müjutada lõpptulemit demokraatlikul viisil. Läbilaskevõime mõjud (throughput impacts) Mitmest küljest on EL-i otsuste tegemine liikmesmaade jaoks üpriski representatiivne, kuid see pole
annaabi.ee 
