"Kodanikud, huvid ja demokraatia"
umbmäärase ülesehituse poolest. Tihti pole võimalik kindlaks teha, kus asub mingi liikumise
peakorter või mitu inimest sinna kuulub. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad
endast rahvusvahelisi võrgustikke, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades.
20. sajandi esimesel poolel sarnanesid sotsiaalsed liikumised tõepoolest survegruppidega.
Laiemad rahvaliikumised kasvasidki üle survegruppideks, lõid oma organisatsiooni ja panid
ametisse alalise juhtkonna. Näiteks kujunesid töölisliikumiste baasil ametiühingud. Mõnedest
rahvaliikumistest kujunesid hiljem erakonnad (nt rohelised). Eestis pani Muinsuskaitse Selts
aluse hilisemale Isamaaliidule, Rahvarindest tekkis mitu parteid, kellest tuntuim on
Keskerakond.
Kõigi nende rahvaliikumiste põhjused peitusid ühiskonna sotsiaalmajanduslikes probleemides
või olid seotud võimu küsimustega
annaabi.ee 
