meeldejäävad workshopid ning organiseeritult avalikes Renditud ruumides või avalikes seminarid) kohtades. kohtades peetud seminaride, 2. Läbirääkimised Regulaarselt toimuvad workshopide ja performance'te survegruppidega (eesotsas huvitavad ettevõtmised, mille tegevusload ja aruanded roheliste ning kaudu erinevas vanuses 2. Koosolekute sisu kajastav noorteühendustega) võimaluste inimestele probleemi sisu dokumentatsioon. osas üheskoos valitsust ning lahendusi selgitatakse Meediakajastuste ja ilmunud mõjutada 2
Keskerakond- seisavad kahe jalaga maa peal (K), lill- hoolivus, inimesed, Eesti loodus, roheline- keskkonna säästikud, kollane- päike Reformierakond- orav- valmis hüpeteks, muutusteks, kollane- soe päike, uue aja algus, sinine- parempoolsus IRL- rukkilill- kokkuhoidvus, inimeste hoolivus, 8 nurka- päikesemärk, ühtsus Sotsid- punane roos- ilus, demokraatlik valitsus, kooskõla, roheline- kaldumine tsentri poole Rahvaliit- päike+rukkilill- rahvuslikkus, sinine- parempoolsus, Võrdlus survegruppidega Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostuseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi
1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt:
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon
mõiste ,,jätkusuutlikkus". Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning rakendada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam ja enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ning survegruppidega. Tavainimesed muutusid üha aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist . Säästva arengu tõeline kontseptsioon kerkis esile 1980ndatel, kuna siis hakati laiemalt mõistma, et majandusliku ja ühiskondliku progressi vahel peab valitsema tasakaal, ning nähti selle seost Maa ja loodusressursside haldamisega. Kontseptsioon sai laiemalt tuntuks tänu väljaandele "Our Common Future", mille andis välja Keskkonna ja Arengu Ülemaailmne
võimalik teoks teha, a la ühel ajal kõrged ja madalad maksud, eks). Sotsiaalsed liikumised. Killustunud võrgustikud, puudub selge ülesehitus, toetajaskond muutuv ja laialivalguv. Nende tegevus ei puuduta otseselt osalejate positsiooni (ei sotsiaalset ega ka majanduslikku), pigem propageerivad vaimseid väärtusi ja võitlevad keskkonnaprobleemide vastu. Pooldavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Ei tohi ajada sassi survegruppidega (kategooriakaitse grupid on org. või ühendused, mis seisavad ühe konkreetse grupi elu- või äritingimuste parandamisega; edendamisgrupid on veidi hägusamad, aga edendavad väärtusi või tegevusi, millest on kasu kogu ühiskonnale). Soovide läbisurumiseks kasutatakse nii otsest kui ka kaudset survet. Kasutatakse avalikku arvamust või lähenetakse otse tippametnikele, parlamendiliikmetele jt. Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine; vahendada
Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas - Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) - koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) - kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle - finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta - muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega - seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler (vt. Kama, lk.174) teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsuse vmt seadused ja määrused ei oleks vastuolus põhiseadusega. Õiguskantsler on sõltumatu
10. Suhted seadusandjatega (lobbytöö) 11. Finantsiliste avalike suhete korraldamine 12. Abi tähtsate otsuste langetamisel 13. Kujundustööd 14. Suhted töötajatega 15. Nõuanded strateegilistes küsimustes 16. Sponsorluse korraldamine 17. Näituste korraldamine 18. Rahvusvaheliste suhete korraldamine Neid tegevusi (suhteid) on võimalik grupeerida: · Ettevõtte suhted, suhted avalikkusega,väärtpaberite juhtimine,lobbytöö ja suhted riigiasutustega, suhted survegruppidega, sponsorlus, rahvusvahelised suhted,kriisijuhtimine · Finantsilised suhted,suhted investeerijatega · Suhted töötajatega · Suhted meediaga,näitused,presentatsioonid KONSULTATSIOONIBÜROOD Konsultatsioonibüroode teenuste maksumus põhineb enamasti ajal,mida nad kulutavad kliendile esitatavatele teenustele. Kulutuste hulka arvestatakse ka juhtimiskulud ja administratiivkulud. Võib arvestada ka teatavat lepingutasu avalike suhete alase programmi läbiviimise eest
NB! Ohud, mis kaasnevad teadmusühiskonnaga: 1) Eetilised probleemid kas inimest võib kloonida. 2) tootmise- ja tehnoloogiaareng mõjuvad negatiivselt looduskeskkonnale. Polüarhia kõrgelt arenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Kas Eestis on polüarhia? Jah, sest: 1) Eestis on palju erakondi, mis teevad koostööd teatud valdkondades survegruppidega, nt looduskaitsmisel ja keskkonnakaitsel; 2) Kodanikuühiskond on Eestis välja kujunenud (palju on MTÜ'sid, seltsinguid; usk kodanikualgatusse on suur). Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kas Eesti on jätkusuutlik riik? Jah, sest: 1) valitsuse edukas perepoliitika on aidanud kaasa rahvastiku iibe kasvule ning rahvastikuvananemine on Eestis pidurdumas;
Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tihti pole võimalik kindlaks teha, kus asub mingi liikumise peakorter või mitu inimest sinna kuulub. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad endast rahvusvahelisi võrgustikke, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi esimesel poolel sarnanesid sotsiaalsed liikumised tõepoolest survegruppidega. Laiemad rahvaliikumised kasvasidki üle survegruppideks, lõid oma organisatsiooni ja panid ametisse alalise juhtkonna. Näiteks kujunesid töölisliikumiste baasil ametiühingud. Mõnedest rahvaliikumistest kujunesid hiljem erakonnad (nt rohelised). Eestis pani Muinsuskaitse Selts aluse hilisemale Isamaaliidule, Rahvarindest tekkis mitu parteid, kellest tuntuim on Keskerakond. Kõigi nende rahvaliikumiste põhjused peitusid ühiskonna sotsiaalmajanduslikes probleemides
võib põhjustada, püütakse muuta lobistide tegevust võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Saksamaal on vastu võetud hulk lobismi reguleerivaid seadusi. Näiteks avaldatakse eriväljaandena nn lobby nimekiri, kus on kirjas kõik organisatsioonid ning nende esindajad, kes taotlevad juurdepääsu parlamendikuluaaridesse ja föderaalvalitsusse. „Bundestagi liikme koodeksi” kohaselt peab iga parlamendisaadik deklareerima oma endised ja praegused kontaktid survegruppidega. USA-s võeti asjakohane seadus vastu juba 1947. aastal. See sätestab lobistide akrediteerimise sarnaselt ajakirjanike akrediteerimisega ning kohustab neid avalikustama oma survegrupi seisukohad menetluses olevate seaduseelnõude osas. 3.3 Parlamendijärelevalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelevalve valitsuse üle.. Parlamentaarsetes riikides, kus seadusandliku ja täidesaatva võimu seotus on suurem, saab parlament valitsusele
· Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) · koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) · kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle · finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta · muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega · seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või
- Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) - koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) - kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle - finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta 13 - muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega - seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler (vt. Kama, lk.174) teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsuse vmt seadused ja määrused ei oleks vastuolus põhiseadusega. Õiguskantsler on sõltumatu
annaabi.ee 
