oma tahet riigivõimu teostamiseks avaldada vaid iga nelja aasta tagant Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendi valimistel (märkikem siinkohal ka võimalus rahvahääletuseks ja referendumiks, kuid sellise kaaluga otsuseid ei tee rahvas regulaarselt). Ses suhtes on väide, et Eesti riik on meie nägu paikapidav, et kindlasti on võimalik kodanike koondumisel ühistegevusse palju rohkem huvi- ja survegruppe moodustada. Moodustada selliseid huvigruppe, kes veenvalt ja argumenteeritult oskavad ja suudavad laiemale üldsusele ning riigivõimu ja seadusandliku võimu esindajaga dialoogis olla. Anda selle kaudu teada rahva erinevate huvirühmade arvamusi päevapoliitilistes küsimustes, millest võib sõltuda Eesti riigi ja rahva edasine areng ja heaolu. Kuigi on olnud nurinat võimu võõrandumise kohta rahvast, saab selle heaks otsustavaid samme astuda vaid rahvas
Ka otsesel demokraatial on tänapäeval omad väljendusviisid. Rahval on võimalusi ka ise otsustamises osaleda. Näiteks on korraldatakse rahvahääletusi mingi küsimuse poolt või vastu hääletamiseks. Euroopa Liiduga liitumine otsustatakse samuti referendumitel. Ka kodanike vabatahtlik koostöö on demokraatias levinud. Minu arvates see näitab, et inimesed hoolivad oma riigist ning üksteisest ning võtavad ise ette samme selle paremaks muutmiseks. Erinevaid kodanikuorganisatsioone ning survegruppe on palju, kes mõjutavad ühiskonnaelu ja poliitikat alustades PETAst lõpetades erinevate ametiühingutega. Tänapäeva demokraatia toimine on palju keerulisem kui varem ning erinevate tunnuste määramine on raskem ja võib riigiti mõnevõrra erineda, sest demokraatia täielik toimimine eeldab nii valitsuse panust kui ka rahvapoolset huvi, kuid kokkuvõtvalt võin öelda, et tänapäeva demokraatiat iseloomustab vabadus ja õiglus, millest lähtuvalt riigid oma valitsemist on üles ehitanud
valimisi, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks valijate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses väga tähtsal kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. 7. Eesti erakondade ideoloogiad, parem-vasak skaala (LEHT!) 8. Võrrelda survegruppe ja sots.liikumisi (eesmärgid, liikmed, tegevus), nende roll poliitikas KATEGOORIAKAITSE GRUPID on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud organisatsioon, nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud seisavad töö-
parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid ringkond saab täiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. 7. Mis liiki survegruppe sa tead. Too üks näide mõlemat liiki survegruppide kohta. Selgita, kuidas nad oma eesmärke saavutavad. 6P Kategooriakaitse grupid( nt EAKL), Edendamisgrupid(nt muinsuskaitseamet). Kategooriakaitse grupid näiteks tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ja teenustest. Edendamisgrupid aga näiteks grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise enedamisele. 8
parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid ringkond saab täiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. 7. Mis liiki survegruppe sa tead. Too üks näide mõlemat liiki survegruppide kohta. Selgita, kuidas nad oma eesmärke saavutavad. 6P Kategooriakaitse grupid( nt EAKL), Edendamisgrupid(nt muinsuskaitseamet). Kategooriakaitse grupid näiteks tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ja teenustest. Edendamisgrupid aga näiteks grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise enedamisele. 8
. …………………………………………………………………………………………………………………. 55) Eesti Vabariik peab hoidma ja kaitsma …oma riigi kodanikke(nende õigusi), Eesti loodust ja loodusvarasid oma rahvast,kultuuri je keelt,kõiki,kes ise ennast ei suuda kaitsta.……………………………. 56) Kodanikualgatuse korras võin mina kontakti võtta poliitikute ja ametnikega,teha avalikke pöördumisi, demonstratsioone, streikida,moodustada survegruppe ja liikumisi ………. ………………………………………………………………………………………………………………….. 57) Riigi tähtsaimad sümbolid on Eesti…lipp…… ,riigivapp………………….. ja ……………… riigihümn…………… . 58) Erakondade moodustamise aluseks on,et erakonda saab moodustada 18a EV kodanik(teovõimeline.Erakonnaseadus sätestab erakonna õigusi ja kohustusi.…………. .
viisil. Survegruppidel võõib olla otsustusprotsessidele ka neg mõju. Arvestades nende ülimat soovi võita, või mitte kaotada, arvavad paljud grupid, et demokraatia pole eesmärk iseeneses vaid hoopis viis või võimalus, mida saab kasutada paindlikult. Ka neid begatiivseid mõjusid vähendavad kolm süsteemist tulenevat korrekstsioonimehhanismi. Esiteks, ükski areen pole lõplikult piiritletud. Alati on survegruppe, kes alles otsustavad, kas liituda võitlusega või mitte. Tulles areenile, võivad nad muuta selle veelgi representatiiivsemaks nii kvantideedi kui ka mitmekesisuse kohapealt. Lühidalt, väljundite legitiimsus on survegruppide töö vili. See ei ole erinev ka kirjeldatud väljunddemokraatia meetoditest ja väärtustest. Survegrupid on seadnud EL-i instantside tegevusele piire, mille tulemuseks on keerukam valitsemissüsteem.
(raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve, nt põllumehed, naftaärimehed jne. Huvituvad eeskätt enese elu- ja äritingimuste parandamisest); edendamisgrupid (liikmeskond ja organisatsioon hägusam, edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, tekivad kodanikualgatuse põhjal). Survegruppide otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid, tippametnikke. Kaudne surve-
tähelepanu sellele, et mõni grupp ei kasutaks seda ära endale soodsamate tingimuste väljakauplemisel. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: • valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalustest sekkuda poliitika kujundamisse; • poliitilisest kultuurist (kuivõrd kodanikuaktiivsus on tavaks); • ühiskonna ees seisvatest probleemidest. Lõppkokkuvõttes on demokraatia jaoks oluline mitte see, kui palju survegruppe tegutseb, vaid see, kas nad oskavad oma eesmärkide saavutamiseks koostööd teha. 6.4 Sotsiaalsed liikumised Survegruppe aetakse vahepeal segamini sotsiaalsete liikumistega, mis paraku on ekslik. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tihti pole võimalik kindlaks teha, kus asub mingi liikumise peakorter või mitu inimest sinna kuulub. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad
õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl `parlamendi eeskoda') püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Osa survegruppe võib olla ka kriminaalse iseloomuga. Survegrupid ja huvigrupid taotlevad riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist. Nende eesmärk pole erinevalt poliitilistest parteidest mitte võimule tulla, vaid riigivõimu soovitud suunas mõjutada. Ärilisi ringkondi esindavad survegrupid võivad taotleda maksusoodustusi, riiklikke tellimusi jne. Tihti kasutavad mitmesugused organisatsioonid ja huvigrupid kinnimakstud lobiste. Avalik huvi. Kodanikuühiskonna termin
ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegruppe on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi. Institutsionaalsed grupid - kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surve avaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud - need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (nt
Kodanikuühiskonna mõistmiseks tuleb eristada era- ja avalikku sfääri viimane jaguneb poliitiliseks ja sotsiaalseks komponendiks. Huvigruppide ja survegruppide erinevus Huvigrupid vahendavad riiki ja indiviidi.Osalevad nii sisendi- kui väljundipoliitikas. Huvigrupid jagunevad kolmeks : episoodilised, "tuletõrjuja" tüüpi grupid ja poliitilised huvigrupid.Survegruppide eesmärk on mõjutada poliitikat. Tugevaimad survegrupid on seotud tööprotsessiga. Kuidas Almond liigitab survegruppe? Survegrupid jagunevad neljaks : anomaalsed,mitte-assotsieerunud, assotsieerunud, institutsionaalsed. Survegruppide ja parteide erinevused 1. Survegrupp soovib poliitikat mõjutada, partei soovib saada võimu. 2. Survegrupp seondub tavaliselt vaid ühe valdkonnaga, partei aga ühiskonna kui tervikuga. 3. Parteid on poliitilised, survegrupp mitte 4. Parteid osalevad valimistel, survegrupp mitte.
võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti infotehnoloogia areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale ja äri rahvusvahelistumine. Rahvusvahelistumine on teatud arengusuunad organisatsiooni kodumaal, naabermaades või
mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tuleb suhelda. Organisatsiooni keskkond jaguneb kaheks sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31)
represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl `parlamendi eeskoda') püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Osa survegruppe võib olla ka kriminaalse iseloomuga. Survegrupid ja huvigrupid taotlevad riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist. Nende eesmärk pole erinevalt poliitilistest parteidest mitte võimule tulla, vaid riigivõimu soovitud suunas mõjutada. Ärilisi ringkondi esindavad survegrupid võivad taotleda maksusoodustusi, riiklikke tellimusi jne. Tihti kasutavad mitmesugused organisatsioonid ja huvigrupid kinnimakstud lobiste. Eriti on see levinud USA-s,
Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Survegruppe on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks
Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Survegruppe on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti
Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Survegruppe on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti
otsuseid diskursiivsel ja läbipaistval viisil. Survegruppidel võõib olla otsustusprotsessidele ka neg mõju. Arvestades nende ülimat soovi võita, või mitte kaotada, arvavad paljud grupid, et demokraatia pole eesmärk iseeneses vaid hoopis viis või võimalus, mida saab kasutada paindlikult. Ka neid negatiivseid mõjusid vähendavad kolm süsteemist tulenevat korrekstsioonimehhanismi. Esiteks, ükski areen pole lõplikult piiritletud. Alati on survegruppe, kes alles otsustavad, kas liituda võitlusega või mitte. Tulles areenile, võivad nad muuta selle veelgi representatiiivsemaks nii kvantideedi kui ka mitmekesisuse kohapealt. Lühidalt, väljundite legitiimsus on survegruppide töö vili. See ei ole erinev ka kirjeldatud väljunddemokraatia meetoditest ja väärtustest. Survegrupid on seadnud EL-i instantside tegevusele piire, mille tulemuseks on keerukam valitsemissüsteem. Spetsiaalsed kodanike grupid
programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukad, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad ning enamus demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad samaaegselt parteidega, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Nii nagu parteisid on võimalik ka survegruppe klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud sure avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon.
Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl `parlamendi eeskoda') püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Osa survegruppe võib olla ka kriminaalse iseloomuga. Survegrupid ja huvigrupid taotlevad riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist. Nende eesmärk pole erinevalt poliitilistest parteidest mitte võimule tulla, vaid riigivõimu soovitud suunas mõjutada. Ärilisi ringkondi esindavad survegrupid võivad taotleda maksusoodustusi, riiklikke tellimusi jne. Tihti kasutavad mitmesugused organisatsioonid ja huvigrupid kinnimakstud lobiste. Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus
Organisatsiooni seisukohalt võib väliskeskkonna jagada kaheks: mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Sisemine keskkond on üldised tingimused organisatsiooni sees, mis kokku võetuna on organisatsiooni kultuur. 3.6.1. Organisatsiooni väliskeskkond 3.6.1.1. Makrokeskkond Organisatsiooni makrokeskkond osad on järgmised: - rahvusvaheline keskkond - majanduslik keskkond; - sotsiaal-kultuuriline keskkond; - õiguslik-poliitiline keskkond; - tehnoloogiline keskkond. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende
annaabi.ee 
