A=(x-all) f¯d¯x¯-(x-all)kxdx=kx²/2 Kuna f¯=const elementaarnihke d¯x¯ piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht) Deformeeriva jõu töö annab vardale täiendava potensiaalse energiadeformatsiooni potentsiaalse energia dU kui deformatsiooni suurus on x A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. 1.3.2.Võimsus -skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga N=dA/dt=f¯*dS¯/dt=f(s-all)*dS/dt Kui on tegemist ühtlase liikumisega,siis liikuma panev jõud f ¯=const kogu liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti konstantne V ¯=dS ¯/dt=const Võimsus avaldub sel juhul valemiga: N=f¯V=fVcos · Nurk on nurk vektorite f¯ ja V¯ vahel
A=(xall) fdx(xall)kxdx=kx²/2 Kuna f=const elementaarnihke dx piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht) Deformeeriva jõu töö annab vardale täiendava potensiaalse energiadeformatsiooni potentsiaalse energia dU kui deformatsiooni suurus on x A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. 1.3.2.Võimsus skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga N=dA/dt=f*dS/dt=f(sall)*dS/dt Kui on tegemist ühtlase liikumisega,siis liikuma panev jõud f =const kogu liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti konstantne V =dS /dt=const Võimsus avaldub sel juhul valemiga: N=fV=fVcos Nurk on nurk vektorite f ja V vahel
Mateerialained on seotud aine algosakestega (elektronid, prootonid ) ja on vähe uuritud. Kui võnkuva osakese hälve on risti laine levimise suunaga, nimetatakse lainet risti- laineks. Kui võnkuva osakese hälve on laine levimissuunaga samasihiline, nimetatakse lainet pikilaineks. Mehaanilised ristilained levivad nihkedeformatsioonil tekkivate jõudude toimel ja saavad levida ainult tahkes keskkonnas. Mehaanilised pikilained levivad survedeformatsioonil tekkivate jõudude toimel ja levivad tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Lainet nagu võnkumistki iseloomustavad amplituud, periood ja sagedus. Lainet iseloomustab veel lainepikkus (λ). Lainepikkuseks nimetatakse vähimat kaugust kahe samas faasis võnkuva punkti vahel (lainekuju kordub), mõõdetuna laine levimise sihis. Laine levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest. Lainete superpositsiooniprintsiip. Kahe laine kohtumine ei mõjuta kummagi laine levimist
täiendava potensiaalse tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 energiadeformatsiooni potentsiaalse energia MJ(megadzauli) on dU kui deformatsiooni suurus on x energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 võimsust aga kilovattides(kW) . Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka Võimsus on seotud keha kiirusega.See survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja selgub,kui anda definitsioonvalemile teine elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. kuju: 1.3.2.Võimsus P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. -skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga , võimsus, töö, aja muut N=dA/dt=f¯*dS¯/dt=f(s-all)*dS/dt 1.3.3
t. pikkejõud pole antud juhul tõmbejõud, nagu oletasime, vaid survejõud. Saadud tulemuste alusel koostame pikkejõu epüür. See on graafik, mille abstsisstelje võtame paralleelseks varda teljega, ordinaattelje aga eelmisega risti. Ordinaatteljel kujutame valitud mõõtkavas pikkejõu väärtused ristlõigetes (arvestades märki). Uurides varda deformatsioone vaatleme selle mõtteliselt koosnevana mitmetest kiududest, kusjuures üksikud kiud on varda teljega paralleelsed. Tõmbe või survedeformatsioonil kõrval olevaid kiud ei suru üksteise peale. Kanname prismalise varda pinnale võrgu joontest, mis on varda teljega paralleelsed ja risti. Kui rakendada vardale tõmmet põhjustav jõud, siis näeme, et võrgujooned ka peale varda deformeerumist on üksteisega risti, joonte vahekaugused on aga muutunud. Kõik horisontaaljooned on siirdunud allapoole, kuid jäänud horisontaalseteks ja sirgeteks. b b1
annaabi.ee 
