Uluots Eesti Teaduste Akadeemia 12 liikme hulka, mis oli ühele teadlasele kõrgeim tunnustus (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Jüri Uluots võttis osa Eesti TA ajalootoimkonna tegevusest. 1940/41 oli J.Uluots võõra võimu poolt õppejõu kohalt tagandatud, tegutses aga jälle administratsioonis õigusteaduskonna dekaanina ja ülikooli valitsuse liikmena (kuni 1944. aastani). Neil aastail oli tarvis Tartu ülikooli vaatamata okupatsioonivõimude surveavaldustele töövõimelise eesti ülikoolina hoida. Tuli hoolitseda järelkasvu eest, sest akadeemiline pere oli kandnud suuri kaotusi deporteerimise ja ülikoolist kõrvaldamiste tõttu. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa seadusloomest Riigikogu komisjonides. Kolmekümnendate aastate algul majanduskriisi puhkedes sündinud vabadussõdalaste liikumine andis kaudselt tõuke Eesti Põhiseaduse reformima asumiseks. Peale 1934. a
Iseloomustab viimasel 40 aastal arenenu ja poliitilis tugevust omandanud riiki. Poliitiline institutsionaliseerumine ja langus: 37 38 HUNTINGTON Poliitilist arengut tuleb mõõta poliitilise institutsionaliseeritusega (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on soetanud väärtusi ning stabiilsust vastuhakkamiseks surveavaldustele) Poliitilist institutsionaliseeritust mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega: - omada kontrolli kodanike üle - paindlikult reageerida kodanike nõudmistele - koguda ja jaotada ressursse efektiivselt - kohanduda muutuvate tingimustega Poliitilise arenguga kaaneb nõudmiste taseme tõus ja ka tugevnemine. Neile pole alati
annaabi.ee 
