*Aprilli keskel Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esmakordselt avalikuse ees välja sinimustvalge rahvuslipp. *Rahvas oli täielikult Karl Vaino vastu, kes ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, varsti sai Moskva ka aru, et olukord väljub võimude kontrolli alt ja 16. juunil vabastati Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele astus Vaino Väljas. *RR poolt 17. juuniks Tallinna Lauluväljakule kokku kutsutud meeleavaldus muutus surveavaldusest võidurõõmu tähistavaks ürituseks sinimustvalgete lippude all, kus osales kuni 150000 inimest. Rahvas esitas poliitilisi nõudmisi vabariigi juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide kaitsel. *Nädala pärast sai ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. *Jätkus ajaloomälu teadvustamine, EKP käis sündmustega kaasas ja asus toetama vabariigi isemajandamise teed, rahvuslippu ning eesti keele kuulutamist riigikeeleks.
Rahvarinne Perestroika Toetuseks. See idee leidis koheselt rahva toetuse ning RR kujunes lühikese ajaga Eesti kõge massilisemaks rahvaliikumiseks. 9) Kriitika võmuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu muutus järjest avalikumaks. K. Vaino, kelle vastu tekkis opositsoon ka EKP kõrgemas juhtkonnas, aga ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu 1988. aasta juunis muutus võmukriis ilmseks. Rahvarinde poolt 17. juuniks Tallinna Lauluväljakule kokku kutsutud meeleavaldus muutus surveavaldusest võdurõõmu tähistavaks ürituseks sinimustvalgete lippude all, kus osales kuni 150 000 inimest. 10) Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. aasta septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega "Eestimaa Laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus, millest võttis osa umbes 300 000 inimest. 11) Rahvuslikule tõusule vastukaaluks organiseerusid 1988. aastal samuti impeeriumimeelsed jõud. Suvel moodustati eelkõge suurte üleliiduliste tehaste (nn
annaabi.ee 
