4500 122,6623 5000 136,2914 5500 149,9205 6000 163,5497 6500 177,1788 Tabel graafiku kujul. ÜLESANNE 5. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto mootori võimsus 5000 p/min kui me suudaksime parandada täiteastet 10% ehk pöördemoment tõuseks ca samas suurusjärgus. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm 2354cc = 143,65 in3 Surveastmeks valisin 11. Kasutatav valem. HP on umbkaudne maksimumvõimsus; AP atmosfäärirõhk, selles valemis väljendatud naelades ruuttolli kohta, pound per square inch, PSI, normaalrõhk on 14,7 PSI; CR on mootori surveaste; VE on nüüd juba tuttav täiteaste (mahuline efektiivsus); CID on mootori töömaht kuuptollides; RPM pöörete arv, mille juures maksimumvõimsus saavutatakse; Arvutustulemused. Täiteastmeks valisin esialgu 1, millekorral mootori võimsus 5000rpm-i juures oli 146hp
surve, töö ja väljalase. Töötsükkel on mootoris korduv protsess kõigi taktide summa. Töösegu sisaldab peale küttesegu veel eelmisest tsüklist silindrisse jäänud põlemissaadusi (jääkgaas). Mahud. Mahtu, mille ulatuses kolb liigub, nimetatakse silindri töömahuks. Mootori töömaht on kõigi silindrite töömahtude summa. Kui kolb asub ülemises surnud seisus, jääb tema kohale põlemiskambri maht. Töömahu ja põlemiskambri mahu summa moodustab üldmahu. Surveaste. Surveastmeks nimetatakse silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhet. See on eri marki mootoritel 7...9. Surveastmest sõltub, missugust bensiini tohib mootor tarvitada. Suurema surveastmega mootor on võimsam ja kulutab vähem bensiini. Pöörlemissagedus on väntvõlli pöörete arv ajaühikus. Koormus on võrdeline ühe tsükli jooksul tehtud tööga. Võimsus on väntvõlli poolt sekundis tehtav töö. Võimsus on võrdeline koormuse ja pöörlemissagedusega.
mis on suutelised mootori suhteliselt lühikese ajaga hävitama. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 910. Kõige tõsisemate muskelautode surveastmed oli 1960ndatel isegi üle 11, kuna selleks nõutavat kütust oli vabalt saada kuni 1971. aastani, kui keskkonnaindlejate surve tõttu algas üleminek viletsamatele kütustele. See tähendas võimsuste langust ning oli üheks teguriks muskelautode kuldajastu lõppemisel. Näiteks legendaarse Chevy LS6 mootori surveaste oli 1970. a. 11,25 ja 1971. a. 9,00. Võimsust läks seepärast kaotsi vähemalt 25 hj.
top dead center). Nende vahet nimetatakse mootori kolvikäiguks (S, stroke) ning koos silindri läbimõõduga (B, Bore) võimaldab see arvutada ruumala Vh, mis jääb ülemise ja alumise asendi vahele ning mida nimetatakse silindri töömahuks; korrutatuna silindrite arvuga (ehk siis kaheksaga) annab see mootori töömahu (displacement). Joonisel on näha veel kaks ruumala: silindri üldmaht Vt ja silindri maht, kui kolb on ülemises surnud seisus (Vc). Nende kahe ruumala suhet nimetatakse surveastmeks (CR, compression ratio), mis näitab, kui palju segu survetakti ajal kokku surutakse. 4) Kolvikäik kolvi äärmiste asendite vahekaugus, mis võrdub väntvõlli vända kahe raadiusega (S). 5) Väntvõlli vända raadius kaugus väntvõlli teljest vändakaela teljeni (R). 6) Silindri töömaht maht, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu liikumisel (Vh). 7) Põlemiskambri maht maht, mis jääb kolvi kohale, kui see asetseb ülemises surnud seisus (Vc).
13 Otte ringprotsessi pv - ja TS diagrammil 1->2 kujutab keha tagastatavat adiabaatilist komprimeerimist algrõhult p1 komprimeerimise lõpprõhuni p2. Selle protsessi jooksul liigub mootori kob alumisest surnud seisust ülemisse surnud seisu. Termodünaamilise keha mahu vähenemist komrimeerimistaktil väljendatakse suhtena = (V1 / V2 ) ja seda nim mootori kompressiooni- ehk surveastmeks. Seejuures väljendab V1 silindri üldmahtu ja V2 põlemiskambri mahtu. 30. Gaasiturbiinseadme põhimõtteskeem. 14 31. Gaasiturbiinseadme ringprotsess PV ja TS diagrammidel 32. Aurujõuseadme põhimõtteskeem. 33. Rankini ringprotsessi kujutamine TS diagrammil ( termiline kasutegur ja selle suurendamise võimalused) Rankine'i ringprotsessis, erinevalt Crnot'
vibratsiooni ja suurt koormust, mis on suutelised mootori suhteliselt lühikese ajaga hävitama. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 9-10. Kõige tõsisemate muskelautode surveastmed oli 1960-ndatel isegi üle 11, kuna selleks nõutavat kütust oli vabalt saada kuni 1971. aastani, kui keskkonnaindlejate surve tõttu algas üleminek viletsamatele kütustele. See tähendas võimsuste langust ning oli üheks teguriks muskelautode kuldajastu lõppemisel. Näiteks legendaarse Chevy LS6 mootori surveaste oli 1970. a. 11,25 ja 1971. a. 9,00. Võimsust läks seepärast kaotsi vähemalt 25 hj.
Kütuse kvaliteetseks pihustamiseks ja heaks 18). Küttesegu, mis diiselmootori silindris põleb on õhu ja diiselkütuse küttesegu moodustamiseks peaksid paljuauguliste pihustite düüside Surveaste ja surveastme valik: dispersne segu. Teades diiselkütuse marki ja vastavalt sellele tema avade läbimõõdud olema väga väikesed. Teoreetiliseks surveastmeks nimetatakse silindri kogu mahu ja komponentide koosseisu on arvutuslikult kerge leida 1 kg kütuse Peened avad võivad töö aja kergesti ummistuda ( normaalsed avad põlemiskambri mahu suhet. põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu hulk. 0,15 kuni 0,22 mm). Teoreetiliselt kulub ühe kg
annaabi.ee 
