ajal jumalana austada Surnutekultus • inimesekäsitlus ◦ inimene koosneb erinevates osadest: keha, nimi, ba ja ka ▪ ba- hing, ◦ surres osad eralduvad, kuid jäävad seotuks • Surmakäsitlus ◦ surm on üleminek ühest olemisviisist teise, ba ja ka eralduvad kehast ◦ õnnelik surmjärgne elu on võimalik ◦ eelduseks on nime ja keha säilimine ja surnutekohtu läbimine Elu pärast surma • sarnaneb maise eluga • jätkub taevas, allilmas või päikesejumala laevas • elavad saavad seda surnule ohvriandidega kindlustada • arvestati ka olematuks muutumise võimalusega (kui surnutekohtu otsus oli ebasoodne) • kuni 1. vaheperioodini oli surematus jumalate ja kuningate privileeg, seejärel usk surematusesse „demokratiseerus” Surma ja sealpoolusega seotud kirjandus • püramiidide tekstid • sargatekstid
Seda oli näha ka Tutanhamoni muumia uurimisel. Nahk Tutanhamoni kehal oli halvemini säilinud kui kätel ja jalgadel. Nabast niudeluu eesmise ogani kulges kaheksakümne kuue millimeetri pikkune sisselõige, "rebitud", nagu ütleb Derry seega hooletult lõigatud. Selle ava kaudu eemaldati vaarao sisikond, mida ei palsameeritud koos kehaga, vaid säilitati hauakambris eraldi. Vanade egiptlaste veendumusel kaalus Osiris surnutekohtu ees südant ja seetõttu pidi seda säilitama erilises kruusis. Preestrid panid südame asemele enamasti skarabeuse, meil sitasitikana tuntud mardika teisend, keda egiptlased pühaks pidasid ja kellel oli neile sama suur sümboolne tähendus nagu kristlastele ristil. Sellel, et ka muud siseorganid tuli kehast eemaldada, on arusaadavad põhjused: esiteks tundsid egiptlased loomulikult sisikonna vastuvõtlikkust mädanemisele, teiseks arvestasid
Kui jetakse tegemata mni anals, siis tuleb arvestada he veaallikaga rohkem. Seda oli nha ka Tutanhamoni muumia uurimisel. Nahk Tutanhamoni kehal oli halvemini silinud kui ktel ja jalgadel. Nabast niudeluu eesmise ogani kulges kaheksakmne kuue millimeetri pikkune sisselige, rebitud, nagu tleb Derry seega hooletult ligatud. Selle ava kaudu eemaldati vaarao sisikond, mida ei palsameeritud koos kehaga, vaid silitati hauakambris eraldi. Vanade egiptlaste veendumusel kaalus Osiris surnutekohtu ees sdant ja seetttu pidi seda silitama erilises kruusis. Preestrid panid sdame asemele enamasti skarabeuse, meil sitasitikana tuntud mardika teisend, keda egiptlased phaks pidasid ja kellel oli neile sama suur smboolne thendus nagu kristlastele ristil. Sellel, et ka muud siseorganid tuli kehast eemaldada, on arusaadavad phjused: esiteks tundsid egiptlased loomulikult sisikonna vastuvtlikkust mdanemisele, teiseks arvestasid nad kehaorganite smboolset omadust kutsuda inimeses esile nlga ja janu
Vaid üksikud lasid end elu ajal Jumalana austada Inimesed kujutasid end ka nagu jumalad vahepeal piltidel, kuningatekultuse säilitamine oli oluline Surnutekultus Inimesekäsitlus: Inimene koosneb erinevatest osadest: keha; nimi; ba; ka (ei ole päris tõlgitavad ega maised omadused) Surres osad eralduvad, kuid jäävad seotuks Surm on üleminek ühest olemisviisist teise; ba ja ka eralduvad kehast Õnnelik surmajärgne elu on võimalik Eelduseks on nime ja keha säilimine ja surnutekohtu läbimine Ka külastab oma hauakambrit regulaarset, saab osa sellest, mis ohvrid seal on. Muumia on rituaalide läbimise abil võimeline toitu omastama jne. Surnutekohtus 42 jumalat kohtumõistjateks, eesistuja on Osiris, sest tema kohta väidab legent, et ta oli kunagi maapeal inimene (armastatud, õiglane kuningas), kelle vend tahtis teda mõrvata Mesopotaamia usund Kujunemislugu ei ole teada Mesopotaamia ja Egiptuse usundi seosed
annaabi.ee 
