tema õde ja et too oli läind poodi. Ma ootasin ta ära ja siis hakkasin teda küsitlema.Ta rääkis mulle, et see vanamees oli olnud hirm rikkas ja et eile oli varastatud tema seifist iidne kullast kell. Läksin vaatasin turva kaamerate linti nägin sealt röövli punti kellel olid linnu suled peas. Mul meenus, et eile leitsin linnu sule maast. Rautselt oli see ühe röövli oma. Viisin linnu sule laborisse, kus võeti sellelt juuksekarv millelt võeti DNA. Läksin surnukuuri rikast vanameest vaatama. Kui ma teda lähemalt uurisin nägin et ta pintsaku rinnalt oli nööp puudu. Arvasin, et see nööp kuulus talle. Ja kuulusgi. Sain laborist teada kellele see DNA kuulus. See kuulus ühele Salli nimelisele naisele. Sain ta adressi teada. Läksin sinna koos politsei väega. Meil vedas me tabasime seal terve röövlite pundi. Viisime nad jaoskonda. Nad tunnistasid oma teo üles. Salli küünte alt veel leitsime vanamehe pintsaku tükke
arvamusi. Lööb lõhe klassitsismi ja romantismi vahele. *väljendab elegantselt julgust ja palju valu „Choise veresaun“ *kiindumus- lõvid ja tiigrid ning idamaine antiik „Sardanapalos“. *peamiseks väljendusvahendiks on värvid, sarnaneb Rubensiga *üheks põhiliseks tunnuseks vabaduse armastus „vabadus viib rahva derikaatidele“ Gericault saab inspiratsioon barokist. „Meduusi parv“ prantsuse romantismi esikteos. Külastas Pariisi surnukuuri, et surnuid paremini maalida Corot peamiselt maastikumaalija, õppis Itaalias. Hülgab gulisside ja antiigi kasutamise. Kujutab elavat Itaalia loodust, hiljem ka Prantsuse. *stafaaz- inimeste grupp maastiku taustal Skulptuuris toimuvad muutused aeglasemalt. Franschoe Rude „sõtta mineku laul“. Ühendatud allegooria ja reaalsus, reljeef paikneb tähe võidukaarel.
mitte nii tõsiselt. Nad lasid koos Kroppiga end katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeriti ja ta sai terveks. Kropil ambuteeriti jalg. Peale ambuteerimist tahab Kropp ennast maha lasta, kuna tema arust pole elul enam mõtet. Paul läks tagasi rindele. Pärast seda Kropp ja Paul enam ei kohtunud. Katoliiklikus kirikus oli teisigi haavatuid. Kui sõdur oli väga raskeid vigastusi saanud ja polnud enam lootust taastusravil, siis ta viidi hospidali surnupalatisse ja peale seda surnukuuri. Detering oli järgmine, kelle saatus ei olnud paljulubav. Ta üritas põgeneda Saksamaale, kuid võeti kroonupolitseinike poolt kinni. Rohkem ei kuuldud temast midagi. Pärast Deteringi suri Müller. Ta sai valgustusraketiga tabamuse kõhtu. Pärast tabamuse saamist elas ta veel pool tundi. Järgmisel rünnakul langevad nende kompaniiülem Bertnick ja Leer, kes sai mürsukilluga pihta. Ta puus oli katki ja haavast tuli palju verd. Ta jooksis kiiresti verest tühjaks.
Stalini surm: Varsti tehti rahvale teatavaks, et Stalin on väga haige. Kell neli hoomikult 6 märtsil aastal 1953, teatati Nõuguliidu rahvale, et nende suurel isal Stalinil lakkas süda töötamast. Jossif Stalin, 73 aastat elanud, suri ajuverejooksu tagajärjel kell 9:50 06.03.1953 4 Stalini laip pesti õdede poolt ning tassiti valgesse autosse, sellega sõideti Kremli surnukuuri. Seal teostati lahkamine. Peale lahkamist, anti Stalini surnukeha üle palsameerijatele. Stalini keha viidi ajutiseks vaatamiseks ,,Hall of Columns". Tuhanded inimesed kogunesid lumesajus Stalini surnukeha vaatama. Rahvas oli nii kokku surutud, et mõned inimesed tallati jalge all surnuks, teised aga lämbusid surnuks. On hinnatud, et 500 inimest said hukka Stalini surnukeha vaatama minnes. 9 Märtsil, 9 sõjaväelast viisid Stalini surnukeha ,,Hall of Columns"-ist sõjaväeauto
ligimesearmastust ja paistab ette nägevat oma traagilist saatust (,,Varsti, varsti enam keegi õrna roosipuud ei hari. Üle lossi, üle seegi langeb surma tuhkjas vari. /.../ Helin, hanguv kellamalmis, enam Loojani ei lenda. Tüki leiva pärast valmis vend on müüma lihast venda.") 3 Kõik, mis me vanemail kord olnud püha, on meil vaid irvituseks ettekääne. Me kurjad mõtted öösse kaovad üha kui kari raipenäljaseid hüääne. Nad öösse hiilivad kui surnukuuri, kus tursub hiiglakorjus - Lõppev Sajand. Ja nende rünnak lammutab kultuuri, mis härrasklass kord ajaviiteks rajand. 4 Võõrjumalate võõbatud perega jäi päästmata kõdunev Room. Kulla ja verega 14 tuhatpäine uimastati Loom. Siis tuli Naatsaretist katk ja levis üle riigi... Barbaaride pime matk pühkis Antiigi. 5 Võib-olla, pilvede taga kuski
Ilmselt oli tegu piirkondlikult erinevate käitumismallide ja tavadega. Väiksemates maahaiglates kutsuti omaksed sageli surnut pesema ja riietama. Suuremates haiglates jäi pesemine enamasti sanitari ülesandeks ning levisid jutud, kui halvasti surnut koheldi. Surnut kardeti ka sel perioodil, kuid surnuid alati kurjadeks ei peetud (Järve 2007:14). Tänapäeval tegelevad lahkunu pesemisega ja riietumisega peamiselt matusekontorid, haigla sanitar või surnukuuri vastav töötaja võõras, kes saab oma töö eest palka. Palveid surnu pesemisel ei loeta. Nende töötajate puhul ei loe ei sugu, vanus, ammugi mitte tema sugueluline aktiivsus. 3.1.2. Esemete kirstupanek Surnule esemete kirstu kaasapanek on iidne tava, mis tänapäevani eksisteerib mõlema rahva matmiskombestikus. Ristiusk antud tava ei poolda. O. Looritsa väitel põimub nimetatud kombejärgimine kahel erineval maailmavaatelisel seisukohal: soomeugrilisel arusaamal lahkunu