Kukeseene kuulamise kunst
maavanaemale. Kuid nagu Mikita mainis, on tõesti selline liik vanaemasid
kadumas. Kõik on linna kolimas ning uus generatsioon ka ei pürgi maaelu võlusid
nautima. Sellepärast hindangi oma lapsepõlve väga.
Veel jutustas ta meie suhtumisest surma ja matusekommetest peatükis "surnud
mehe puuriit". Ma olen kõige öelduga väga nõus. Mu vanatädid ja vanavanemad
on juba aastaid olnud valmis surema. Neil on hauakohad ning surnukleidid valitud.
Mõte surmast neid ei heiduta, see on loomulik lõpp nende pikale elule ning nad on
selleks täielikult valmis. Mikita ütleb: "Surma ootamine ei ole enam ammu püha
rituaal ega surmgi elu loomulik osa. Veel paar-kolm põlvkonda tagasi jõudis
inimese elu lõpule, nüüd see ei lõpe, vaid katkeb". Olen selle väitega väga nõus,
sest tänapäeva inimesed ei oota surma, nad ei taha, et nende elud saaksid läbi.
annaabi.ee 
