Teel möödume Muutke teksti laade purukspommitatud koolimajast. Piki hoone Teine tase fassaadkülge on virna Kolmas tase laotud kõrge topeltmüür Neljas tase uhiuutest, heledatest, Viies tase poleerimata puusärkidest. Surnukirste on vähemalt sada tükki. ,,Pealetungiks on pagana hästi hoolt kantud" sõnab Müller imestunult. Me tõmbame vöörihma viimse auguni pingule ja mälume igat suutäit kolm Muutke teksti laade korda kauem kui muidu.
Taustmuusika asemel tuli lavale orkester, kes mängis traditsioonilist juudi tantsumuusikat. Pärast tantsu võeti aega palvetamiseks. Kümmekond meest laulsid perekonnale õnnistuslaule (www.iisrael.ee). Juutide iidsed ja kaasaegsed matmiskombed Piibliaegadel pandi surnu matmiskambrisse, mis suleti raske kiviga, et kaitsta seda metsloomade eest. Aiahauas on kivi soon selgesti näha, kuigi kivi ennast seal enam ei ole. Eesruum, kus hoiti surnukirste, sarnanes teiste ruumidega. Juudi seaduste järgi mähiti surnu surilinasse ja maeti samal päeval, kui ta suri, enne kui lagunemisprotsess algas. Vanas Iisraelis jäeti laip suletud koopasse, kuna see ära lagunes. Pärast seda viidi jäänused ära ja pandi surnukirstu, see on lubjakivist kaanega kast, mis on umbes 32 tolli pikk, 12 tolli lai ja 16 tolli kõrge. Praegu mähitakse Iisraelis lahkunu surilinasse või palverätikusse ja maetakse ilma kirstuta (www.iisrael.ee).
Linnake oli väike, külastki väiksem, ja seal elasid peaaegu ainult raugad, kes surid nii harva, et otse tuska tekitas. Haiglasse ja vanglasse nõuti aga surnukirste väga vähe. Ühesõnaga, äriasjad läksid halvasti. Kui Jakov Ivanov oleks olnud kirstumeistriks kubermangulinnas, siis oleks tal tõenäoliselt olnud oma maja ja teda oleks kutsutud Jakov Matveitsiks; selles linnaräbalas kutsuti teda aga lihtsalt Jakoviks, kuid uulitsanimeks oli tal millegipärast Pronks. Ja ta elas vaeselt nagu lihtne töömees väikeses vanas onnis, milles oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, Marfa, ahi,