"surmanuhtlustki" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ihukarvad tõusid püsti.» II. KÜÜRAKAS, ÜHESILMNE, LOMBAKAS Igal keskaja linnal ja igal Prantsusmaa linnal olid kuni Louis XII valitsemiseni oma puutumatud varjupaigad. Need redupaigad olid keset linna üleujutavat nuhtlusseaduste ja barbaarsete kohtuotsuste uputust nagu saared, mis inimeste kohtumõistmise tasapinnast kõrgemale tõusid. Iga kurjategija, kes sinna pääses, oli päästetud. Tarvitati kurjasti niihästi karistamata jäämist kui surmanuhtlustki. Mõlemad kuritarvitused püsisid kõrvuti. Nii korrigeerisid kaks pahet vastastikku 353 teineteist. Kuninga paleedel, vürstide lossidel ja kõigepealt kirikutel oli varjupaigaõigus. Vahel tehti ajutiselt kogu linn, mida taheti elanikkudega täita, niisuguseks pelgupaigaks. Nii kuulutas Louis XI Pariisi 1467-ndal aastal varjupaigaks. Niipea kui roimar jalaga üle varjupaiga läve oli astunud, oli ta isik puutumatu, ja ta pidi